Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et EMOd on muutunud selliseks kohaks, kuhu mugav tulla.

"Kogu aeg lahti: enne tööd ja pärast tööd, nädalavahetustel. Tulemus paraku selline, et EMOd on koormatud patsientidega, kes ei peaks seal olema," rääkis ta praegusest olukorrast ja lisas, et küsimus on selleski, kas tahetakse anda head abi või jätta mulje, et antakse head abi.

Ta tõi näite, et patsiendile tehakse erinevad uuringud ja vaadatakse aparaatidega üle. Nii jääbki patsiendile mulje, et temaga tegeleti põhjalikult ning hästi. "Kas see on hea abi? EMO spetsialistid on spetsialiseerunud kiirete erakorraliste seisundite lahendamisele. Näiteks reumatoloogia või maohaiguste puhul peaks ikka õige erialaarst sellega tegelema," tõi Põlluveer näiteks, et EMOsse pöördutakse ka krooniliste haigustega.

Nimekirja koostamisel on omad vastused andnud juba Tallinna lastehaigla, hinnates, mis seisundite puhul vajavad lapsed erakorralist abi, millal mitte. "Tahan kummutada müüdi, et EMOd kuidagi sulguvad, paneme luku ette. See ei vasta tõele. Palume, et inimene ei pane pahaks, kui talle öeldakse, et teie seisund pole raske, erakorraline ja eluohtlik. See ju hea uudis!" Ta lisas, et sellisel juhul palutakse inimesel lahkuda ja perearsti poole pöörduda. "Praegu kipub EMO külastamine olema reegel ja perearsti külastamine erand. Peaks olema vastupidi."

Soovitusi tihtipeale ei järgita

Perearstide seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen sõnas Delfile, et juba aastaid on üritatud juurutada, et väiksemate probleemide korral EMOsse ei pöördutaks. Välja on antud isegi sümptomite nimestik, kus puust ja punaseks tehtud, millal piisaks perearstist. Loomulikult on tegu vaid vabatahtlike soovitustega. Miks ikkagi soovitusi ei järgita? Ingerainen nentis, et tegu on inimliku ja ratsionaalse käitumisega - pöördutakse, kuhu saab. EMOd on alati avatud.

Tema sõnutsi ongi sestap mõistlik, et EMOs otse öeldakse, kui parem perearsti poole pöörduda. "Kõlab kohutavalt, et saadetakse tagasi... Aga pigem ikka mõelda, et lastakse edasi need, kes tõesti näidustatud edasi saama," märkis ta ja lisas, et statistikagi näitab vastuolulist olukorda - enim pöördub EMOsse inimesi vanusegrupis 26-39, mil terviseriske võrreldes näiteks vanemaealistega vähe. "Vahel on vaja ka talupojamõistust, saamaks aru, et EMOsse pole vaja minna," soovitas ta patsientidele.