“Linna laialivalgumine ja agulipiirkondade tekkimine on kujunemas tõsiseks probleemiks,” tõdes abilinnapea Peep Aaviksoo. “Samas on selge, et ehitustihedust ei saa suurendada huupi ja ilma üheselt mõistetavate reegliteta.”

Ehitustiheduse suurendamiseks tuleks linna tihendada üksikkruntide “tagahoovide” arvel, vabad krundid peaksid aga jääma avalikuks ruumiks ning need tuleks võtta kasutusele parkide ja rohealadena.

Töö käigus analüüsiti asustuse hajumise põhjuseid ja kesklinna ja selle lähialade eluruuminõudlust.

“Enne tagahoovide täisehitamist ja tihendama hakkamist tuleks käestlastud piirkonnad korda teha ning vanad ja väsinud elamukvartalid terviklikult renoveerida,” ütles Kesklinna vanem Keit Pentus. “Tasub väga põhjalikult kaaluda, kas tagahoovide täisehitamine ja asustuse tihendamine ei vii pigem vastupidisele tulemusele, peletades inimesed just väikeste elamutega äärelinna, sest uuringust selgus, et ka kesklinna piirkonnas on kõige suurem nõudlus võimalikult väikeses elamus, mitte eksklusiivses tornmajas asuvate korterite järele.”

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt Kinnisvaraekspert OÜ-lt tellitud Tallinna linnakeskuse ehitustiheduse majandusliku põhjendatuse hinnangu kohaselt peaks linn kehtestama tsoonide kaupa minimaalsed ja maksimaalsed ehitustiheduse määrad.