Tallinn rajab Georg Otsale sajandaks sünniaastapäevaks mälestusmärgi

 (44)

Tallinn rajab Georg Otsale sajandaks sünniaastapäevaks mälestusmärgi
Georg OtsFoto: Rahvusooper Estonia

Tallinna volikogu kiitis täna heaks otsuse eelnõu, mille kohaselt rajatakse tuntud lauljale ja näitlejale Georg Otsale tema sajandaks sünniaastapäevaks 21. märtsil 2020 Tallinnasse mälestusmärk.

Georg Ots sündis küll Petrogradis, kuid tema hilisem elutee oli tihedalt seotud Tallinnaga. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal õppis ta Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes ning õppis paar aastat ka Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassis ning siis sai alguse ka tema lauljakarjäär. Esimene etteaste ooperisolistina oli aastal 1944 väike osa “Jevgeni Oneginis”, peatselt sai temast aga Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani.

Georg Ots oli erakordse andega, tema tavarepertuaari kuulus üle 500 laulu 20 eri keeles ja ta tegi 30 aasta jooksul laval üle 70 rolli. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski “Colas Breugnon’is”, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh’ muusikalis “Mees La Manchast”. Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini “Deemonis”. Georg Otsa kutsuti regulaarselt esinema tollase Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle endise Nõukogude Liidu, korduvalt ka Moskva Suurde Teatrisse.

Seotud lood:

Georg Ots on ka rahvusvaheliselt üks läbi aegade tuntumaid Eesti muusikuid, lisaks Eestile tundis ja armastas teda kogu tollase Nõukogude Liidu ja ka Soome publik. Ooperiaariate kõrval laulis ta end inimeste südamesse kümnete populaarsete lauludega nagu „Saarema valss“, „Peagi saabun tagasi su juurde“ (R. Valgre) või „Elu, armastan sind“ (E. Kolmanovski), „Nii algas see kõik“ (F. D. Marchetti „Fascination“), „On hetki“ (A. Raninen) jpt.

Georg Otsa loomingutee üks tippsaavutusi oli Imre Kalmani opereti “Tsirkuseprintsess” ainetel Lenfilmi stuudios valminud film “Mister X”. Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Eesti filmiajalukku kirjutas Georg Ots ennast Jaan Krossi samanimelise romaani ainetel vändatud filmiga „Kolme katku vahel“, mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit.

Loe veel

Georg Ots pälvis mitmeid kõrgetasemelisi aunimetusi ja preemiaid, sealhulgas 1960. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. 2014. aastal pälvis Georg Ots postuumselt Balti tähe autasu. Georg Otsa lese Ilona Otsa palvel võttis autasu XI Balti tähe auhindade tseremoonial vastu maestro Eri Klas.

Georg Ots oli nooruses ka silmapaistev sportlane, ta tuli aastatel 1939–1940 vaba- ja teateujumises kahel korral Eesti meistriks, võitis Eesti meistrivõistlustel aastal 1939 lisaks kaks hõbedat ujumises ja aastal 1938 ühe hõbeda veepallis. Ta parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises.

Eelnõu kohaselt moodustab Tallinna linnavalitsus Georg Otsa mälestusmärgi rajamiseks ajutise komisjoni, mis korraldab kavandikonkursi ja leiab mälestusmärgile sobiva asukoha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare