„Eelarve menetlemisega ei tohi venitada,“ ütles linnapea Edgar Savisaar. „Brüssel ootab meilt selget signaali, et Tallinn garanteerib rahad kultuuripealinn 2011-le ja selle me kavatsemegi anda. Seda signaali ootab meilt ka koolide ja lasteaedade pere, keda opositsioon on hirmutanud spekulatsioonidega rahade kärpimisest sellesse valdkonda, mis aga ei ole tõsi,“ väitis pealinna meer Raepressi teatel.

Savisaar ütles, et linnavalitsus on eelarve projektiga rahul. „Meie eelarve ei ole miinusmärgiga. Vastupidi, oleme suutnud saavutada kasvunumbrid nii eelarve üldmahu kui ka investeeringute mahu suhtes, samuti on positiivne ka linna rahakäibe prognoos,“ märkis linnapea.

Tallinna 2011. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks on kavandatud 463 039 959 eurot (7,245 miljardit krooni).

Eelnõus on linnaeelarve tulud kavandatud kokku mahus 431 438 780 eurot (6 750 550 000 kr). Võrreldes 2010. aasta täpsustatud eelarvega kasvavad tulud 10 182 468 euro (159 321 000 kr) võrra ehk 2,4 protsenti. Tuludest moodustavad maksutulud 59,8 protsenti, sh riiklikud maksud 54,4 protsenti ja kohalikud maksud 5,4 protsenti. Suuremad tululiigid on üksikisiku tulumaks 214 148 761 eurot (3 350 700 000 kr) ja maamaks 20 515 639 eurot (321 000 000 kr).

Hariduskulud jäävad samale tasemele

Linna tegevuskulude mahuks on kavandatud 388 352 872 eurot (6 076 402 000 kr).

„Kuna viimastel päevadel on ajakirjanduses palju spekuleeritud linna järgmise aasta hariduskulude mahu üle, siis vastupidiselt väidetule nimetatud kulud järgmisel aastal ei vähene. Nii on järgmise aasta eelarve eelnõus ette nähtud kulutada lastehoiule ja alusharidusele 46 100 750 eurot (721 320 000 kr, käesoleval aastal on nimetatud otstarbeks eelarves ette nähtud 718 889 000 kr). Põhi- ja üldkeskhariduse andmiseks on järgmise aasta eelarve eelnõus kavandatud sama summa, kui linna 2010. aasta eelarves ehk 29 090 218 eurot (455 163 000 kr)," teatas Raepress.

Investeerimisprojektideks on järgmise aasta eelarve eelnõus ette nähtud vahendeid kokku 47 329 769 eurot (740 550 000 kr). Võttes lisaks arvesse ka avaliku ja erasektori koostööprojekte on investeerimistegevuse eelarve kokku 84 331 353 eurot (1 319 499 000 kr) mis 2010. aastaga võrreldes kasvab 18 577 706 euro (290 678 000 kr) võrra ehk 28,3 protsenti.

400 miljonit Ülemiste liiklussõlmele

2011. aastal on suurimaks investeerimisobjektiks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine summas 26 009 165 eurot (406 955 000 kr), sellest Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendite arvelt 19 132 975 eurot (299 366 000 kr). Teede ja tänavate ning heakorra valdkonnas on 2011. aastal kavas lõpetada välisrahastuse toel Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine ja rekonstrueerida Kadrioru pargi Kirdetiik. Teised välisrahastusega projektid viiakse ellu hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas. Lõpetatakse Tallinna Heleni kooli õpilaskodu juurdeehitus ja Tallinna huvikeskuse Kullo renoveerimine ning alustatakse Õismäe Kooli renoveerimist.

Eelarve eelnõus on ette nähtud toetus SA-le Tallinn 2011 summas 3 451 229 eurot (54 000 000 kr) ja kultuuripealinna projektiga on seotud ka mitmed investeeringud. Jätkub Tallinna avamine merele Kultuurikatla ja Linnahalli piirkonnas, rajatakse linnatänav Katlas. 2011. aastaks alustatakse ka Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuse ehitamisega, milleks kulub järgnevatel aastatel kokku ligi 4,3 miljonit eurot (67 mln kr). 2011. aastal jätkub lastekodu lastele peremajade ja varjupaiga ehitamine ning sotsiaalmajutusüksuste ehitamine.

Linn jätkab Raepressi teatel senist sotsiaalpoliitikat. Garanteeritakse abipaketi Tallinn Aitab jätkumine. Täiendavat abipaketti aastateks 2011-2012 töötatakse praegu välja ja see esitatakse volikogule menetlemiseks sügisel. Samuti jätkub pensionilisa väljamaksmine eakatele tallinlastele nagu seda viimastel aastatel on tehtud.

2011. aastal linn oma võlakohustusi suurendada ei kavatse, linna arvestuslikuks laenukoormuseks kujuneb 2011. aasta lõpuks 58 protsenti (seadusega lubatud piirmääraks on 60 protsenti).