Tallinna haridusjuhid andsid täna toimunud pressikonverentsil ülevaate elukohajärgse kooli määramise korrast, vastuvõtmisest ning varasemast kogemusest koolide määramisel. Ühtlasi tutvustati põhjalikult koolide määramise protseduuri, lapsevanema rolli selles ning eKooli moodulit ja toiminguid taotluse esitamisel.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on uue elukohajärgse kooli määramise korra üks eesmärk pakkuda kindlustunnet lapsevanematele ning lihtsustada senist korda, et vanem ei peaks mitme kooli vahel käima avalduse esitamiseks. „Selleks piisab ühest avaldusest, mida saab esitada 1.-15. märtsini eKoolis või kirjalikult Tallinna haridusametisse aadressil Estonia pst 5a, kolmas korrus,“ märkis Kõlvart.

Taotluses märgib vanem esimese sammuna lapse nime ja isikukoodi, seejärel valib lapsele sobiva õppekeele (eesti või vene) ning annab teada, millises koolis õpib lapse vend ja/või õde. Ühtlasi saab lapsevanem taotluses soovi avaldada, millise kooli ta võimalusel oma lapsele valiks, valikut tuleb ka põhjendada. Elukohajärgne kool määratakse ka neile lastele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinn, kuid kelle kohta taotlust ei esitata. Kui aga laps on rahvastikuregistri järgi Tallinna elanik, ent munitsipaalkooli õppima ei tule, siis tuleb lapsevanemal sellest ka haridusametit teavitada.

Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt oluliste asjaoludena esmalt õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral ka vanemate soove.

Hiljemalt 25. mail teavitab haridusamet lapsevanemaid elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või lapse rahvastikuregistri järgsel aadressil ning hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või ei. 15. juunist saavad kõik soovijad esitada koolidele taotlusi vabadele kohtadele.

Elukohajärgse kooli määramiseks fikseeritakse isikute elukohaandmed 1. veebruari k.a. rahvastikuregistri andmete seisuga. Kui lapsevanem kolib Tallinna pärast 1. veebruari, tuleb tal lapsele koolikoha saamiseks saata haridusametisse kirjalik taotlus.

Kõik Tallinna lapsed saavad kandideerida ka mitteelukohajärgsetesse koolidesse, mis komplekteeritakse kooli vastuvõtukorra kohaselt. Need on Inglise kolledž, Juudi kool, Prantsuse lütseum, Tallinna Reaalkool, Tõnismäe Reaalkool ja Vanalinna Hariduskolleegium. Üks klass komplekteeritakse kooli vastuvõtukorra alusel Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Tallinna 21. Koolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis.

Esimeste klasside komplekteerimine eelnimetatud koolides toimub veebruaris, täpsem info avaldatakse haridusameti ja koolide kodulehekülgedel.

Tallinna laste nõustamiskomisjoni otsuse alusel saab õppima asuda Lasnamäe põhikooli, Ristiku põhikooli, Heleni kooli, Laagna lasteaed-põhikooli, Tondi põhikooli ja Õismäe kooli.

Rahvastikuregistri järgi on tänavu Tallinnas esimesse klassi minevaid lapsi 4401. Haridusameti prognoosi kohaselt astub munitsipaalüldhariduskoolidesse 4005 last.