Naftarongide võimalikku süttimist on juba aastaid peetud Tallinna üheks suuremaks turvariskiks ning tänavu 7. mail oldi suurõnnetusele väga lähedal, kirjutab Postimees. Lasnamäel Peterburi tee Maksimarketi taga asuva Ülemiste jaama raudteeharu kõrval teadmata põhjusel süttinud 125-meetrine vanade liiprite riit tekitas suure tulekahju, mis tuule suuna tõttu jõudis peaaegu naftarongideni.

Koos elektriliiniga kuumuse tõttu alla kukkunud elektripost venitas kustutustööde algust kolmveerand tundi.

“Leegid jõudsid 6-7 meetri kaugusele tsisternidest ehk sisuliselt puudutasid neid,” ütles Tallinna tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter. “Kui mõni tsistern oleks lekkinud, oleks ka pauk käinud ja pool Tallinna läinud.”

Ülemiste jaama kuuest teest viiel seisid põlengu alguses erinevad rongikoosseisud. Elektri väljalülitamiseni jahutasid tuletõrjujad naftat täis vaguneid veejugadega, kuni vedur need eemale vedas.

Millised tagajärjed oleksid olnud naftarongide plahvatusel, on Teiteri sõnul raske hinnata.

“Ekspertide hinnangul lööb naftatsisterni plahvatamine 300-350 meetri ulatuses platsi täielikult puhtaks,” lausus ta. “Samas oleks tekkinud rongidega ahelreaktsioon ning on ettearvamatu, kuhu see oleks välja jõudnud, sest sellesse raadiusesse jäid ka tanklad ja gaasihoidlad.”

Raudteeinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Margus Metssalu sõnul on tegemist väga tõsise intsidendiga, mille uurimiseks algatatakse tõenäoliselt väärteomenetlus.

“Tegu oli raudteetranspordi tuleohutusnõuete rikkumisega, sest vanu liipreid ei oleks tohtinud raudteele nii lähedale sellises koguses ja sellise paigutusega ladustada,” sõnas Metssalu. “Ülemiste jaam oli üsna ronge täis ja need seisid sealsamas kõrval. Ka oli tuul rongide poole ehk asi oli üsna ohtlik ning oleks võinud juhtuda tõsine õnnetus.”

Päästeseaduse kohaselt on sellise tuleohutusnõuete eiramise eest võimalik karistada juriidilist isikut kuni 50 000-kroonise rahatrahviga. “Hetkel ei ole kindel, kelle suhtes väärteomenetlus algatada, kuna ei ole lõplikult selge, kas liiprite eest vastutas Rööbasteede Ehitus või Eesti Raudtee,” lausus Metssalu.

Eesti Raudtee ei osanud liiprite põlengu põhjusi teisipäeval kommenteerida, sest see kuulub uurimisorganite pädevusse. Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koffi sõnul ladustas Eesti Raudtee liipreid raudtee kõrval, kuna kehtivate seaduste tõttu ei ole lubatud nende põletamine. “Tänaseks on Eesti Raudtee alustanud liiprite hulga vähendamist ohtlikemates kohtades,” lisas Koff. “Käimas on konkurss partnerfirma leidmiseks, kes tegeleks liiprite probleemiga.”

Juuni lõpuks peaks Eesti Raudtee tellimusel valmima uurimus liiprite hävitamise võimalikest keskkonnaohtudest, mis esitatakse koos konkreetsete ettepanekutega keskkonnaministeeriumile.