Plaan siiski ei realiseerunud, kuna selle maht oli suurem, kui juurdeehitusele lubatud, samuti on linna soov algusest peale olnud tagasihoidlikum, kui Reaalkooli Hoolekande Seltsil (RKHS) ja lähtunud eelkõige õppekasvatustegevusest.

RKHS soovis juurdeehitust, kuhu kuuluksid lisaks algklassidele mõeldud ruumide ka ujula, võimla jt. spordiruumid ning maa-alune parkla, siis lepiti kokku, et selts ehitab ja finantseerib juurdeehitust ise.

Tallinna linna ülesandeks oli algatada ja koostada detailplaneering, enne detailplaneeringu algatamist oli vajalik teha ka arheoloogilised uuringuid. Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud uuringud on tänaseks linna poolt teostatud, kuid enne detailplaneeringu algatamist on vaja lahendada alljärgnevad probleemid.

Kui esialgses äriplaanis nähti ette algklasside hoone, võimla jt. spordiruumid, ujula ning maa-alune parkla, siis praegune äriplaan näeb ette realiseerida detailplaneeringu mahust üksnes spordi- ja algklasside osa. Seega on täna esialgselt kokkulepitud detailplaneeringu lähteülesanne muutunud – käsitletav maht on liiga suur, näiteks pole maaalust parklat hiljem võimalik välja ehitada, sest jääb osaliselt spordihoone alla. Äriplaani osana esitatud algklasside hoone ruumiprogramm läheb samuti lahku 13.09.2006 kokkulepitud mahust. Nii on tekkinud vastuolu äriplaani eri variantide vahel, mis ei anna täit ülevaadet ja selgust detailplaneeringu algatamiseks.

Ka puudub Tallinna linnal veendumus ja kindlustunne, et RKHSi äriplaan reaalsuses teostub ning arendaja suudab soovitud rajatised ehitada ja hiljem ka üleval pidada. Äriplaan kajastab spordihoone tulude katmist suures mahus linna poolt ning aastate lõikes peaks linn tagama üüritavate ruumide kaudu ca 2/3 kavandatavast tulust. Sellisel kujul ei saa linn äriplaani toetada, sest linn on andnud nõusoleku vaid algklasside ruumidega seonduva üüri tasumiseks ja spordihoone kasutamiseks lähtuvalt õppekavast. Kahtluseks annab alust ka kogemus seoses naaberkinnistul paikneva Inglise Kolledži hoonestusõiguse alusel ehitatud spordihoonega, kus on tekkinud mitmed probleemid.

Kui eelmainitud küsimused saavad vastused, on võimalik ka detailplaneeringuga alustada ja edaspidine sõltub juba arendajast. Kuna need protsessid võtavad aega, siis pakkus linn ajutise lahendusena välja reaalkooli alglassside osa kolimist Liivalaia Gümnaasiumi hoonesse seniks, kuni kooli juurdeehitus valmib.

Lepiti kokku, et TRK algklassid paigutatakse LG koolihoone I korrusele.

Seega jääb linnale arusaamatuks, kust ja miks on tekkinud uued probleemid, kas keegi on kooli poolt midagi tegemata jätnud või siis ei juhi kooli mitte direktor, kelle ülesanne on infot vahendada ja teha koostööd lastevanematega, vaid keegi kolmas.

Selge on siiski see, et kui vanemate ja kooli vastuseis ajutisele kolimisele parematesse tingimustesse on ületamatu, tuleb leida teised lahendused.