Mullu oktoobris soovis Eesti Raudtee Suurtüki 12 asuva kinnistu enampakkumise korras maha müüa, kuid alghinnaks määratud kolm miljonit eurot ei meelitanud ühtegi ostjat. Samuti jäi krõbeda hinna tõttu pakkumisest eemale Tallinna linnavalitus.

Samas on linna huvi Skoone bastioniga piirduva kinnistu vastu suur. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov rääkis Delfile, et bastionist ja seda ümbritsevast alast on plaanis kujundada aktiivset kasutamist leidev avalik linnaruum.

Konkreetset plaani, mida kinnistuga peale hakata, linnal siiski veel ei ole. Selleks oleks vaja välja kuulutada ideekonkurss, kuid see ei ole võimalik enne, kui on teada, millise maa-alaga saab arvestada.

Sellegipoolest on abilinnapeal kinnistu osas oma nägemus. Üks variant oleks tema sõnul rajada kinnistu äärde maa-alune parkla. Ühtlasi tekiks võimalus liiklus ümber bastioni ringi suunata. "Kui me räägime sellest, kuidas täna toimub liikumine ümber Skoone bastioni, siis täna on see kitsas tee, mis sisuliselt lõikab bastioni vanalinnast ära," rääkis Novikov. Bastionist endast võiks aga kujundada roheala ning endisesse kaitserajatisse rajada näiteks teatrisaali.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin ütles Delfile, et mõistab linna soovi maa-ala õiglase hinna eest omandada. "Tegu on Tallinna jaoks väga olulise kohaga, mille arendamiseks on linn teinud aastaid jõupingutusi. Ala korrastamine ja väljaarendamine aitaks senisest paremini siduda vanalinna Kalamaja ja sadama piirkonnaga ning elavdaks piirkonda märkimisväärselt."

Martin lisas, et muinsuskaitseamet toetab igati Tallinna püüdlusi selle kinnistu omandamisel.

Samas ei näe ta hoonete ajutise kaitse rakendamiseks otsest põhjust. "Kinnistu on juba praegu mitmekordsete muinsuskaitsepiirangutega kaetud. Tallinna vanalinna ala on asulakohana riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis. Hooned asuvad Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, mille kõik hooned on seaduse mõistes võrdsustatud mälestisega. Lisaks läbib nende hoonete asukohta ka 13.-18. sajandist pärinev vallikraavi ala, mis on omakorda veel ka ehitismälestis."

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles sõnas, et Tallinna linnavalitsusega on kinnistu osas läbirääkimisi peetud juba mõnda aega.

Küsimusele, miks Eesti Raudtee ei soostu kinnistut väljaspool enampakkumist linnale müüma, vastas ta: "Ettevõtte seisukoht on siiski, et enampakkumisel selguks Suurtüki 12 õiglane turuväärtus ning samuti tagaks avalik enampakkumine võimaluse ka laiemale ringile huvilistele kinnistu endale soetada."

Lilles lisas, et riigiettevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks konkurentsi edendamist ja vara müügiga seonduvate tehingute läbipaistvust.

"Mis puudutab Tallinna linnavalitsuse tegevust muinsuskaitse osas, siis usume, et linn kasutab oma õigust nõnda talitada," ütles Lilles.

Uue enampakkumise alghind ning tähtaeg ei ole veel teada.

Seadusest tulenevalt on kinnistule, millel paikneb kinnismälestis, riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus.

Täiendava selguse mõttes tegi muinsuskaitseamet ka avalduse ostueesõiguse kande lisamiseks kinnistusraamatusse.

Kinnistu asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja sellele rakenduvad ranged muinsuskaitsealased piirangud.