Tallinn ehitab psüühikahaigetele noortele tervenemiseks tugikeskuse

 (7)

Koolipioiss 8VK03AUG11A31
Pilt on illustratiivneFoto: Vallo Kruuser

Tallinn ehitab psühhoosi haigestunud noortele oma keskuse. "Psühhoosi võivad vallandada nii lapsepõlvetrauma, rasked peresuhted kui ka koolikiusamine," nendib Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Merike Otepalu. "Ja kui psühhoosi haigestunud noorel inimesel puudub pärast ravi turvaline elukoht, võib ta taas haigestuda ja lõpetada isegi enesetapuga."

Merike Otepalu nendib, et praegu on esmakordselt psühhoosi haigestunud noorte olukord kehv. "Neile noortele, kellel on kodus kas keeruline olukord või puudub üldse elukoht, on keeruline tuge pakkuda," ütles ta. "Isegi kui nad lähevad pärast haiglat tagasi koju, kus neil oli juba varem stressirohke keskkond, ei aita see kaasa taastumisele." kirjutab ajaleht Pealinn.

Turvalise kodu puudumine pärast haiglaravi võib Rahu sõnul viia noored enesetapuni. "Meie juurde sattus neiu, kes oligi kodutu, käis mööda tuttavaid ja palus, et saaks kusagil elada. Enne siia jõudmist tegi ta enesetapukatse, mis õnneks ei läinud korda. Lõpuks sai ta abi, elamispinna, ja asjad hakkasid vaikselt lahenema," rääkis Rahu. "Psüühikahaigustega noortele ehitatava majaga tahaksime me neid lugusid ära hoida."

Psüühikahaigustega noortele linna poolt rajatavas eraldi majas saaksid esmakordselt psühhoosi haigestunud noored taastumiseks vajaliku elukeskkonna. Maja ja teenused toetavad nende iseseisvat kogukonnas elamist. "Praegu on neist, kellel osaline või täielik töövõime kaotus, enam kui 30%-l see tingitud psüühikahäirest. Seda on ikka päris palju, tahaksime kaasa aidata, et see enam ei suureneks," ütles Otepalu.

Loe veel

"Noored, kes haigestuvad psüühikahaigustesse, on sageli tudengid, elu alustajad," nentis abilinnapea Merike Martinson. "Nende paranemistulemused oleks head, kui elamist, õppimist ja eluaset toetatakse. Selleks ehitame 30-kohalise elamu, kus nad saavad ravi jätkata ja aasta-kahe-kolme pärast terveneda." Martinsoni sõnul peaks Euroopa projektiga valmiva tugikeskuse ehitus algama juba järgmisel aastal.

Suureks probleemiks on Otepalu sõnul praegu ka ravi katkestamine, mis toob mõistagi kaasa haiguse süvenemise. "Meie haiglate andmetel katkestavad umbes pooled esmahaigestujatest ravi," tõdes ta. Katkestamise puhul probleemid Otepalu sõnul vaid süvenevad ja psühhoos võib korduda, suureneb ka tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks.

Tugikeskuses oleks Otepalu sõnul noortel võimalus tasapisi ühiskonda tagasi pöörduda. "Igaühel on omaette ühetoaline korter, kus on ka kööginurk, WC ja dušš. Nad saavad rahulikult igapäevaelu elada. Omaette korteris ei pea hapra tervisega noored ühiselust tingitud lisastressi pärast muretsema."

Psühhoos vallandub Otepalu sõnul mitme teguri kokkulangemisel. "Üheks psühhoosi põhjustajaks on varasemad stressirohked üleelamised, olgu need siis seotud õppimisega, koolikiusamise või koduse olukorraga," rääkis ta. "Loeb ka bioloogiline haavatavus, see, kui tundlik inimene üldse on. Kindlasti ka sotsiaalne keskkond – üks pool on lapsepõlvetraumad ja teine pool pikaajalise stressi kogemine. Rolli võib mängida ka koolipinge – see ei ole kellelegi hea, kui pead ennast pidevalt tõestama, et sa oled parim. Tihti käivad psühhoosiga koos ka ärevuse ja depressiooni sümptomid."

Lisaks haigestunute toetamisele on Otepalu sõnul väga oluline ennetustöö. "Esimene samm olekski ühiskonna teavitamine, millised märgid üldse on, ja et sellest julgetaks rääkida. Stigma on siiamaani hästi suur probleem," nentis ta. "Psühhiaatri juurde minek ei ole ikkagi nii tavapärane samm, see võetakse ette alles viimases etapis, kui on näha, et muu enam ei aita."

Rahu sõnul on positiivne algatus ka kiusamisvaba kool, mis aitab kaasa pingete vähendamisele. "See on kindlasti suur asi, mis võib aidata kaasa psüühiliste haiguste ennetamisele. Inimeste haigestumislugudes on hästi paljudel koolikiusamine sees."

Kuigi psühhoosi diagnoos mõjub esmalt väga hirmutavalt, on Otepalu sõnul oluline meeles pidada, et täielik tervenemine on võimalik. "20% haigestunutest kogebki ühekordset psühhoosi. 80% puhul on vajalik toetus – oluline on stabiilne ravi, nõustamine sinna juurde ja see, et inimene ei jääks pärast haigestumist üksi. Tugikeskuse loomise üks eesmärk on ka edukalt tervenejate arvu suurendamine."

"Oluline on rõhutada, et psühhoosi haigestumisest saab välja tulla ja jätkata võimalikult tavapärast noore inimese elu," ütles Otepalu. "Need, kes välja tulevad, on väga tugeva tahtejõuga ja väga suure töö ära teinud endaga."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare