Tallinlased sunnitakse prügi sorteerima
Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tulevad kasutusele erinevat värvi mahutid, halli prügikasti tuleb panna olmejäätmed, rohelisse taaskasutatavad jäätmed, punasesse ohtlikud jäätmed ning pruuni konteinerisse biolagunevad jäätmed.
Jäätmehoolduseeskiri sätestab linna haljasaladel puulehtedest ja muust looduslikust risust tekkivate jäätmete kompostimise selleks ette nähtud kohtadel.
Raepressi andmetel peaks esimene selline puulehtede kompostimise väljak valmima käesoleva aasta lõpuks Rahumäe kalmistu lähedal.
Uuendusena kehtestab eeskiri ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele nõude, et betoondetailide, asfaldi ja ehituskivide ladestamine prügilasse või lihtsalt pinnasetäiteks ei ole enam lubatud. Lammutusel tekkivad kivi- ning betoonjäätmed tuleb anda jäätmekäitlusettevõttele purustamiseks ja edasiseks taaskasutamiseks.
Jõelähtme prügilakompleksi valmimisel tuleb hakata korraldama eraldi ka biolagunevate jäätmete kogumist.
Suurte elamute prügikonteinereid tuleb tühjendada kahe nädala jooksul, et vältida haisu ja näriliste teket. Kuni kahe korteriga eramajade prügikaste võib tühjendada vastavalt vajadusele, kuid seda üksnes juhul, kui nendesse ei panda toidujäätmeid.
Esimest korda on eeskirja sisse viidud ka jäätmenõustamise korraldamine, kus erinevatele sihtgruppidele antakse nõu ja selgitusi jäätmealase teadlikkuse tõstmisel.
Järelevalvet teostavad eeskirja täitmise üle vastavalt oma pädevusele säästva arengu ja planeerimise amet, kommunaalamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet ning linnaosade valitsused.
Jäätmehoolduse üldine kord Tallinna haldusterritooriumil on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Eelmise aasta septembris kinnitas linnavolikogu pealinna jäätmekäitluse kava, mis sätestab jäätmehoolduse arengusuunad kuni 2005. aastani. Selleks ajaks peaks Tallinna jäätmekäitlus vastama üldjoontes Euroopa Liidus kehtivatele normidele.
