Kui eelmisel aastal tõlgiti kogu pidu esimest korda Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde, siis tänavu on lisaks viipekeeletõlkele kontserdi kavad trükitud ka Braille'i kirjas (punktkiri ehk pimedate kiri), sest juba teist aastat osaleb peol Lõuna-Eesti Pimedate ühingu kümneliikmeline lauluansambel.

"Nemad on oma laulude tekstid kõik punktkirja trükkinud, sõrmede abil tekste lugenud ja nii laulud pähe õppinud, selgitas peo programmijuht Piret Aus. "Loodame, et see innustab teisigi nägemispuudega inimesi meie peole tulema - nii kuulama, kui ka osalema!" Ta lisas, et peo korraldustiim püüdleb selle poole, et pidu saaks tulevikus kirjeldustõlke abil nähtavaks kõikidele pimedatele ja vaegnägijatele.

Selle aasta repertuaari on valitud laulud, mis olnud eestlaste südametes läbi aegade - seega nii tuttavad, et kaasalaulmiseks poleks vaja isegi sõnu ette võtta. "On muusikat nii hingele kui lustimiseks," lubab Piret Aus. Nii osalistel kui publikul avaneb harukordne võimalus laulda armsakssaanud laule koos maestro Ivo Linnaga.

Tantsijaid suunab tänavu esimest korda professionaalne tantsujuht. "Oodata on vahvaid seadeid ja ka üks tore üllatus," märkis Aus.

Võrreldes eelmiste aastatega on tänavu peo korraldamisse kaasatud veelgi rohkem kohalikku kogukonda. Solistidena astuvad üles Viljandi muusikakooli lapsed ning saateansamblis mängivad kaasa muusikakooli õpetajad. Nii laulu- kui tantsuseadete kunstilised juhid on kohalikust kogukonnast - nendeks on muusikakooli õpetaja Maarika Reimand, kes on ühtlasi ka laulukooride dirigent, ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Peol löövad kaasa ka muusikaosakonna ja kultuurhariduse osakonna tudengid.

Kõige olulisem on pidu loomulikult osalejatele endile. AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno, kes lööb peol kaasa ettevõtte keskkontori laulukoori "Väike päike" liikmena, ütles, et osalejad ootavad pidu pikisilmi. "Nad on harjutanud terve pika talve, kevade ja suve. Õpitud on sõnu ja samme ning nüüd oodatakse põnevusega, kas kõik tuleb ikka ilusasti välja, kas koori -ja tantsujuhid jäävad ikka rahule ning kas publikut ikka ka on." Lanno lisas, et pidu on oluline ka seetõttu, et seal saadakse taas kokku oma tuttavatega teistest linnadest ning peopäeval saab teha lahedaid pilte iseendast ja üksteisest.

Pidu algab kell 14 ühise rongkäiguga ning on kõigile tasuta. Laada-ala on avatud kella 11-16.

X erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu on kingitus EV 100. aastapäevaks. Pidu toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, Viljandi linn, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kultuurkapital. Korraldajateks on AS Hoolekandeteenused, Hea Hoog SA ja Haiku OÜ. Peo toimumisse panustab suur hulk vabatahtlikke ja partnereid, teiste seas Viljandi muusikakool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Bonifatiuse Gild MTÜ, Sakala Keskus, SA Ugala teater ja Viipekeeletõlkide OÜ.

Erivajadusega inimeste laulupeo traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Eelmisel aastal liideti peoga esmakordselt ka Võisiku Kodust alguse saanud tantsupidu.

Täpsemat infot laulu- ja tantsupeo kohta saab sündmuse Facebooki lehelt.

EV100 suvine peonädal algas 17. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ja lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti. Enam kui 200 suure suvise peonädala sündmust leiab www.ev100.ee.