TÄISMAHUS: Margus Tsahkna erakonnakaaslastele: meie eesmärk on kutsuda korrale kraaklevad äärmused ja keskenduda rahvusriigi kaitsele

Täna kogunes IRL-i volikogu kuulama erakonna esimehe ettekannet olukorrast riigis ja parteis. Tsahkna sõnul on sotsid asunud poliittehnoloogilisse võitlusesse EKREga ning ennustab, et selle võidab EKRE. EKRE võidust päästab see, kui IRL annab selge, tervele talupojamõistusele toetuva käsitluse tegelikele rahvusriiki puudutavatele probleemidele, mis meil rahvana ees seisavad.

Allpool on Tsahka kõne täismahus.

Head aatekaaslased!

Eesti tähistas eile lipupäeva. See lipp on enda alla koondanud meie rahva läbi raskete aegade. Kümme aastat tagasi ühinesime Isamaa ja Res Publica Liiduks. Selleks, et ühendada jõud rahvuslikuks konservatiivseks erakonnaks. Me ületasime toona isiklikud vastuseisud ning tõstsime esile oma põhimõtete ja väärtuste eest ühiselt seismise. Me oleme sellega hakkama saanud, kuid meie töö ei ole läbi. Tänane Eesti on meie nägu, kuid äärmuste kunstlikud vastandumised kisuvad meie rahvast lõhki. Meie ülesanne on olla meie väikese rahva ühendaja avatud rahvusriigi idee ümber, mis on kirjas Eesti vabariigi Põhiseaduses.

Poliitilisest olukorrast: sallimatud sotsid lambanahas

Head aatekaaslased! Presidendikampaania on poliitikud kurjaks ajanud. Eriti käib see mõne poliitiku kohta, kes on seadnud võrdsuse ja tolerantsuse juhtmõtteks, sest selliseid sallivuse vihakõnesid nagu viimaste nädalate jooksul kuulnud oleme, polegi varem olnud.

Enam pole mõtet rääkida huntidest lambanahas, vaid sotsidest lambanahas. Selle all mõistan ma neid, kes räägivad ühiskonna kaitsest lõhestumise vastu, aga ise lõhestavad ühiskonda kõige rohkem; kes räägivad vajadusest seista sallimatuse vastu, aga ise toidavad poliitilistel põhjustel sedasama sallimatust, üritades vastanduda poliittehnoloogiliselt just EKREga nii, nagu Reformierakond on aastaid vastandunud Keskerakonnaga. Ja ma ennustan, et EKRE selle võitluse võidab. Ainult siis, kui meie – Isamaa ja Res Publica Liit ei anna selget, tervele talupojamõistusele toetuvad käsitlust tegelikele rahvusriiki puudutavatele probleemidele, mis meil rahvana ees seisavad.

Sotsidel on huvitav arusaam, et rääkimine rahvaga algab sellest suure osa idiootideks sõimamisest. Tundub, et meie valitsuse partnererakond on oma rahvas pettunud. Tavaliselt viib see tee sinna, et rahvas valib endale uue erakonna või tuleb erakonnal valida endale uus rahvas. IRL ei kavatse selliste hoiakutega kaasa minna.

Head sõbrad! Ma kujutan ette, kuidas liberaalsed arvajad, kes on välja öelnud, et rahvusriik tuleb lammutada, juba klõbistavad twitteris, et Isamaa on valinud EKRE suuna ning sõimavad meid ekreiitideks. Neile tahan ma öelda, et hoidke end tagasi ja mõelge korraks järgi.

Isamaa ja EKRE vahel läheb selge piir. EKRE ei esinda avatud, rahvuslikku konservatiivsust ning inimese vabadust hindavat maailmavaadet, kuigi sinimustvalge ja eesti rahvuse eest seismine on ka nende retoorikas kõrgel kohal. Vahe meie ja EKRE vahel jooksebki sealt, et meie peame oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu ning NATOsse, mis ei tähenda, et me seal parketikõlbulikkuse pärast suu kinni hoiame. Me ei anna eesti naistele ja tulevastele emadele sõnumit, et naise koht on pliidi ja rusika vahel vaid vastupidi – me peame neile tagama turvatunde ning kindluse, et nemad ja seeläbi ka nende lapsed on meie ühiskonnas kaitstud. See on aluseks, et meil sünniks rohkem lapsi ning meie peredes oleks rohkem kui kaks last.

Sestap rääkigem siis väärtustest ja sellest mis meile oluline on. Meile on väga oluline vabadus. Kuid vabadusega kaasneb ka selgelt vastutus. Selle tähtsus kipub meil paraku meelest minema, mida rohkem meil vabadust on. Katse seda vabadust piirata nõrgestab meie elujõudu. Öelda, et sallivus on kohustus ning seda jõuga ning oma rahvast idiootideks sõimates peale suruda, saavutatakse hoopis vastupidine tulemus. Sama tulemuse saavutab EKRE praalimine ning rahva valedega hirmutamine. Peame tunnistama, sellel erakonnal pole ühtegi edasiviivat ideed, ühtegi päris tegu. EKREl ei ole ühtegi edasiviivat ideed, ühtegi päris tegu ning rahvas ei ole rumal. Mõne aja möödudes saadakse sellest aru. Nende kahe erakonna tegevus läbi poliittehnoloogilise vastandumise viib aga kindlalt selleni, et lõhestumine ühiskonnas suureneb ja meie väikese rahva puhul tähendab see otsest julgeoleku riski.

Meie erakonna ülesandeks on selle lõhestumise ärahoidmine. Meie jaoks on tähtis Eesti rahvusriigi püsimine ja areng läbi aegade. Selleks aga peame me ise olema endas kindlad ning ajama selgelt oma joont, milleks on rahva ühendamine ning isamaalised aated.

16. jaanuaril käivitasime me siinsamas Kultuurikatlas Isamaa 2.0 programmi tegevused. Isamaa 2.0 kolmeks suureks eesmärgiks on läbi avatud rahvusluse saada rahvana suuremaks, panna käima meie majanduse areng ning tagada riigi julgeolek.

Isamaa 2.0 seeme kukkus viljakasse pinnasesse. Tänasel volikogul saate vahekokkuvõtte meie poliitikanõukodade tegevusest. Ma tahan tänada kõiki erakonnakaaslasi, kes on Isamaa 2.0 protsessiga kaasa tulnud ja kogunenud üle Eesti arutama Eesti pikemaajaliste väljakutsete üle. See töö kulmineerub erakonna suurkogul toimuvas rahvakogus, kus arutame kõik koos Isamaa 2.0 programmi ja oma tuleviku üle.

Isamaa 2.0 protsess on välja toonud ühe olulise asja. Oleme ühiskonnana faasis, kus me ei oska argumenteeritult arutada oma rahvusriigi tuleviku üle. Selle asemel on äärmuslikud erakonnad tõstatanud kunstliku vastasseisu avatuse ja suletuse, sallivuse ja viha vahel.

Mis on meie tegelikud väljakutsed?

Meie tegelikud väljakutsed seisnevad eelkõige demograafias. See, et meie rahvastik vananeb ning meil sünnib järjest vähem lapsi paneb löögi alla meie majanduse, sotsiaalkaitse ja pikemas perspektiivis ka rahvusliku julgeoleku jätkusuutlikkuse.

Lähinädalatel tutvustan ma valitsusele meie pensionisüsteem analüüsi, kust tuleb selgelt välja, et mitte midagi ette võttes ei ole see jätkusuutlik. Meie ülesandeks on välja öelda, et samamoodi jätkates jõuame me sotsialismi, mis käib meile üle jõu.

Hoiatavaks näiteks on Soome, kus sotsiaalsed hüved on ületanud sotsiaaltoetuste lae. See tähendab, et inimene ei ole enam motiveeritud töötama, kuna sotsiaaltoetused tagavad äraelamise. Soomlased katsetavad nn kodanikupalka, millega makstakse kõigile elanikele miinimumsissetulekut selle asemel, et motiveerida neid tööle. See on kommunism ja me teame, millega see tavaliselt lõppeb.

Seepärast on meie erakonna ülesanne teha poliitilisi otsuseid oma maailmavaatele tuginedes. Nende otsuste aluseks on avatud rahvusriik ning konservatiivne väärtus – inimese isiklik vabadus, millega kaasneb ka vastutus.

Päästame emad vanemahüvitise lõksust

Lähinädalatel tutvustan erakonnale ka seni Reformierakonna dogmaatilise kaitse all oleva vanemahüvitise süsteemi muutmise ettepanekuid. Nende eesmärgiks on vabastada naised vanemahüvitise pooleteiseaastasest lõksust, anda suurem vabadus perel ise valikuid teha ning muuta süsteem paindlikumaks.

Meie peame panema käe ette sellele, et riik üha enam sekkub inimeste ja ettevõtete igapäevategevustesse. Konkurentsivõime 2.0, mille justiitsminister Urmas Reinsalu koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega on välja töötanud, läbis valitsuse kabinetiarutelu ning me viime selle ellu. Eelkõige tähendab konkurentsivõimeparandamine bürokraatia ning ülereguleerimise vähendamist aga ka julgeid otsuseid maksusüsteemi kohta. Me ei saa takerduda dogmadesse vaid peame olema avatud.

Sotsialismi on juba praegu liiga palju ja rohkem eksperimente pole vaja. Sellepärast ma ütlengi, et poleks eksiarvamusi - mingit ettevõtlust solkivat riikliku ehituse programmi ei tule! Ka mingit vihakõne kriminaalkorras keelamist ei tule, kuna järgmisena keelaksid sotsid üldse kõnelemise ära. Terve talupojamõistus võidab.

Selle asemel tuleb üle vaadata üle riigi omanikupoliitika ning see, kui palju riigil on vaja üldse ise ettevõtlusega tegeleda. Olen kindel, et mõnede riigiettevõtete erastamine ja erakapitali kaasamine on õigem tee selle asemel, et riik hakkab ettevõtjaks.

Ma küsin, kas see on kõige õigem tee, et me igal aastal maksame 400 miljonit eurot pensionifondidesse ning see raha koos kõrgetele haldamistasudele, läbi pensionifondide Eestist välja suunatakse. See raha peab tulema meie majandusse. Kui selle idee Isamaa 2.0 raames Jaanuaris välja käisin, sain kriitika osaliseks. Käesoleval nädalal toimus aga esimene ümarlaud rahandusminister Sven Sesteri juhtimisel, kus osapooled selle teema üle sisuliselt arutasid. Me liigume edasi, pannes kesksele kohale ettevõtlusvabaduse ning eraalgatuse. Me ütleme otse välja, et me usaldame meie ettevõtjaid. Jutt, et Eesti ettevõtlussesse ei saa investeerida, kuna me ei saa oma ettevõtjaid usaldada, tuleb tegudega kummutada.

Ene Ergmast, erakonnast ja reitingust

Kõigepealt tahan ma tänada Ene Ergmad, et meil oli võimalus temaga nende aastate jooksul koos Eesti asja ajada. Kuid inimesed teevad oma otsuseid ning Ene on olnud meile ju ammu tuntud ja teada, et tema langetab oma otsused ise. Ma soovin talle õnnestumisi ja tervist kõiges, mis ta ette võtab!

Head sõbrad, kui ma aasta tagasi võtsin üle erakonna esimehe kohustused, oli olukord keeruline. Terve talupojamõistus ütleb, et enne kui minna avalikku võitlusesse, tuleb oma read ja ka erakonna majandamine korda panna. Pärast valimisi oli erakonnal võlgu 1,1 miljonit eurot. Tänaseks on see suure töö tulemusel kahanenud 240 000 euroni, mis võimaldab meil koguda reserve ja teha juba järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel korralik kampaania nii, et me ei ole kellelegi võlgu. Peame majandama oma erakonda nagu tubli talupoeg majandab oma talu. 2019. aasta riigikogu valimistele saame vastu minna korraliku eelarvega kampaaniaga.

Oleme panustanud oma organisatsiooni tugevdamisele. Meil on üle 80 omavalitsusjuhi, kes on vundamendiks järgmistele edukatele kohalikele valimistele. Meil tegutsevad aktiivselt valdkondlikud nõukojad, kus toimub väga sisuline töö. Täna kuulete vahekokkuvõtet Isamaa 2.0 tegevusest.

Erakonna reitingu numbrid on sellised, millega ei saa rahul olla. IRLi toetuspotentsiaal on märksa suurem aga selleks peame me ka ise paremad olema ning säilitama pikemat vaadet.

IRLil on selge roll eelseisvatel presidendivalimistel. Meil on tugev esindatus valijameestekogus ning IRL on valmis aktiivselt panustama sellele, et Eesti saaks presidendiks sihikindla, õiglase ning otsustusjulge ja eestimeelse inimese.

Presidendi valimistest: Repsi ja Savisaare vastasseis on erakonnasisene asi

Täna on poliitika keskseks teemaks kahtlemata presidendi valimised. Oleme olukorras, kus välja on käidud suur hulk kandidaate ning erakondadeülene kokkulepe paistab hetkel üsa ebatõenäoline. Samas on selge, et varem või hiljem kerkivad esile favoriidid, tugevad kandidaadid, kelle selja taha on võimalik koondada rohkem kui ühe erakonna toetust ja otsida ühisosa. Usun, et erakonnad peaksid omavaheliste konsultatsioonidega alustama üsna pea. Augustiöö viimastel tundidel tehtud komporimissid on paratamatult avalikkuse jaoks vähese legitiimsusega. Ootame koostöövõimet kõigi erakondade poolt, et leida erakondade üles kandidaati.

Presidendivalimiste eesmärk ei peaks olema oma staažikatele või potentsiaalsetele uutele häältemagnetitele meediashow korraldamine. Sellise kampaania tulemus on ajalooliselt see, et justkui populaarsetel kandidaatidel ei ole otsustavatel hetkedel piisavat toetust valivas kogus või ka parlamendis.

Erakonnad ei ole seni suutnud ühist kandidaati välja pakkuda. Sotsiaaldemokraadid soovivad presidendina näha oma veteranpoliitikut ning Reformierakond ei suuda otsuseid langetada. See olukord tuleb meie erakonnale tuttav ette. Keskerakond on sisevõitluses ning Savisaare – Repsi vastasseis on pigem omavaheliste arveteklaarimine, mitte tegeliku presidendikandidaadi väljapakkumine. Vabaerakonna fraktsioon on avalikult teatanud, et neile kõige vastuvõetavamaks kandidaadiks on Allar Jõks.

Leian, et erakonnad võiksid siiski teha katse proovida leida kanditaati, kelle seljataha koonduda. See eeldab, et Reformierakonna juht või juhid kujundaksid oma seisukoha juba lähiajal. Ilma selguseta peaministri erakonnas on keeruline leida teed ühise arusaamiseni, mis võiksid luua võimaluse valida president parlamendis. Nii nagu põhiseadus seda ette näeb.

Esmaspäeval kogunes meie erakonna eestseisus ja Riigikogu fraktsioon ühisele koosolekule, et kohtuda Allar Jõksiga ning arutada presidendivalimiste teemat. Otsustasime ühiselt, et toetame presidendikandidaadina Allar Jõksi ning esitame tema kandidatuuri täna toimuvale erakonna avatud volikogu koosolekule arutamiseks ja otsustamiseks.

Avan meie arutelu tausta ja otsuse põhjuseid.

Välisministeeriumi jutupunktide teadmine ei tee kellestki välispoliitika eksperti

Allar Jõks on aus eesti mees, kes on teeninud riiki ja rahvast kohtuniku ja õiguskantslerina. Ta on üles kasvatanud poja ning tänaseks kahekordne vanaisa. Ta on kaitsnud põhiseaduses kokkulepitud põhimõtteid ning ei ole allunud ühegi erakonna ettekirjutustele. See poliitiline allumatus on talle maksma läinud küll töö jätkamise õiguskantslerina, kuid tõestanud, et ta on sõltumatu ning lähtunud antud ametivannetest nii kohtuniku, õiguskantsleri kui ka advokaadina. On selge, et erakondadele ei saa temast kuulekat mugavuspresidenti. Pigem vastupidi. See annab usku, et presidendiamet ei ole üksnes õukonnamängude tallermaa, vaid omab olulist rolli ühiskonna sidustamisel.
Minu käest on küsitud, miks me ei lähe välja mõne enda erakonnaliikmest kandidaadiga? Minu vastus on lihtne. Meie ridadesse kuulub mitmeid väärikaid kandidaate, kuid meil ei ole mõtet teha oma riigikogu 14 häälega keskpärast mainekujunduskampaaniat. Meil on vaja leida tõsiseltvõetav, meie väärtusi kandev erakondade ülene kandidaat, kelle taha on võimalik koonduda erinevatel erakondadel ning Jõks selleks kindlasti on. Seepärast pean oluliseks tõsta erakondlikest huvidest kõrgemale eesmärk saavutada vähemalt 68 riigikogu liikme toetus presidendi valimiseks parlamendis.

Jõks avas eilsel kohtumisel oma nägemuse presidendi rollist eelkõige kui põhiseaduses sätestatud põhimõtete kaitsjast. Need põhimõtted on rahvusriigi püsimine, eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning samas inimväärikuse, arengu ja ettevõtlusvabaduse tagamine. Leian, et üha enam lõhestuvasse ühiskonda ning äärmuste omavahelisse vastandumisse on vaja tasakaalustavat, tervemõistuslikku lähenemist, mis on kirjas meie põhiseaduses. See on ka meie erakonna eesmärk, et kutsuda korrale kraaklevad äärmused ning keskenduda olulisele - eesti rahva püsimisele ning rahvusriigi arengule.

Allar Jõksil on ette näidata mitmeid olulisi, Eesti demokraatiat, inimeste õigusi ning rahvuslikke huve kaitsvaid saavutusi. See on põhjus, miks meile sobib toetada tema kandideerimist presidendiks. Nimetan siinkohal ka mõned olulisemad Jõksi teod.

Allar Jõks on kohtuniku ja õiguskantslerina tõestanud, et ta ajab õiglaselt Eesti asja. Just tema sõnastas õiguskantslerina Tartu rahulepingu kaitse Eesti-Vene piirilepingu preambulas, mis viis olukorrani, kus Venemaa jättis piirilepingu ratifitseerimata. Uues piirilepingu variandis on Tartu rahulepingu põhimõtete kehtivus selgelt sees.

Allar Jõks kehtestas põhiseaduse kaitseklausli Euroopa Liiduga ühinemisel, mis sätestab meie põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees ja see annab meile võimaluse seista oma rahvusriigi huvide eest Euroopa Liidus ka täna. Toona ei saadud sellest jonnakusest aru, kuid täna näeme, et selline otsus on garantii meie rahvusriigi huvide kaitseks.

Allar Jõksi suhtes on juba tehtud kriitikat, et ta ei ole kompetentne välispoliitikas. Tegelikkuses on tal ette näidata kaheksa ÜRO missiooni kõige keerulisemates riikides, kus ta aitas üles ehitada põhiseaduslikke institutsioone. Jõks tsiteeris meie kohtumisel Lennart Meri mõtet, et väikeriigi aatompomm on rahvusvaheline õigus. Välisministeeriumi jutupunktide ettevuristamine ei tee veel kellestki välispoliitika eksperti. Küll aga võib kindlalt öelda, et rahvusvahelise õiguse sisuline tundja suudab riiki rahvusvaheliselt hästi esindada.

Õiguskantslerina on Allar Jõks pööranud tähelepanu sundpolitiseerimisele, erakondade rahastamise ning korruptsiooni teemadele. Riigikogu liikmete riigi äriühingute nõukogudesse kuulumise vaidlustamine Riigikohtus on kõigil veel meeles. Seaduse tasemel on see seni aga lahendamata, kuid meie erakond on aastaid lähtunud põhimõttest, et Riigikogu liikmeid me äriühingute nõukogudesse ei nimeta.

Samuti on Jõksi teeneks see, et kohalikel valimistel on jätkuvalt võimalik kandideerida lisaks erakondadele ning üksikkandidaatidele ka valimisliitudel, mis annab kogukonna demokraatiale vabaduse ja võimaluse kohalikus elus kaasa rääkida.

Vabaerakonna Riigikogu fraktsioon on teatanud, et nad toetavad Allar Jõksi. Kui ka meie erakond Allar Jõksi kandidatuuri täna toimuval volikogu istungil toetab, on ta esimene kandidaat, kellel on Riigikogus esitamiseks vajaliku vähemalt 21 Riigikogu saadiku toetus. Eks see paneb Jõksi konkurentide valusa kriitikatule ja süüdistusterahe alla, kuid näitab, et tegu on tõsiseltvõetava kandidaadiga, kelle selja taha on võimalik otsida muutusi soovivate erakondade toetust. Presidendivalimised annavad võimaluse ka meie erakonnale vajalike muutuste ning värskuse toomisele. Kasutame seda võimalust ning kanname oma rolli Eesti Vabariigi presidendi valimisel väärikalt välja.

Kui meie volikogu otsustab toetada Jõksi presidendikandidaadina, jääb meil veel 29. augustini, mil toimub riigikogus presidendivalimiste esimene voor, aega otsida laiemat poliitilist üksmeelt, et Eesti saaks endale ausa, eestimeelse presidendi.