Tai restorani ootab võõrtööjõu kasutamise eest karistus (TÄIENDATUD)
Restorani töölised ise said oma trahviotsused juba kodakondsus- ja migratsiooniametilt kätte.
1. augustist jõustus määrus, mille kohaselt saab määrata halduskaristuse firmadele, mille juures töötavad tööloata inimesed. Varem sai karistada ainult inimesi, firmasid aga mitte.
Restorani vahetuse vanem Ruslan Viherpuu on Postimehele öelnud, et neil kokkadena töötavad kaks välismaa päritolu töötajat on tegelikult konsultandid. Samas saavad nad palka restoranist, kuigi äriviisa ei anna otseselt õigust töötada firmas.
See, et naised aeg-ajalt sööke valmistavad, tuleneb Viherpuu ütlusel sellest, et õpilastele tuleb toidutegemist praktiliselt ette näidata.
Viherpuu sõnutsi taotlesid omanikud tailannadele tööluba kokana, kuid asjaajamine venis üle ootuste pikaks. Tailannad tahtsid tulla vaid aastaks — tööloa saamine tähendab Viherpuu kinnitusel aga kuni poole aasta pikkuseks venivat asjaajamist.
Viisaeeskiri ütleb, et Eesti viisa taotleja ei tohi olla Eesti tööandja palgal, sest äriviisa ei asenda tööluba.
Kodakondsusameti andmetel on Eestis töötamiseks ametlik luba ligi 32.000 võõramaalasel ning siia tööle tulevate välismaalaste arv suureneb iga aastaga. Tänavu kuue kuuga anti välja 533 tööluba, mida on veidi rohkem kui mullu kokku.
Juulis said piirivalveametilt trahvida Loksa laevaremonditehases ebaseaduslikult tööd teinud 18 ukrainlast, Ettevõte võttis aga määratud karistuse enda kanda ja maksis võõrtööliste eest kokku 41.400 krooni trahvi.
Harju maakohus karistas ka laevaremonditehase tegevdirektorit Aleksandr Kustovit välismaalaste seaduse rikkumise eest 9200-kroonise rahatrahviga.
Tai Kuningriigi kodanikud Manee Chao-Rai ja Amphorn Phoonthawar on aastaid töötanud Bangkoki viie tärni hotellide restoranides ning Tai Kokkade Assotsatsioon valis nad restorani Siam jaoks välja kaheksa kandidaadi hulgast, teatas Siam’i tegevdirektor Roman Kuura DELFIle. Seega oli pr. Manee Chao-Rai ja pr. Amphorn Phoonthawar’i konsultandiks võtmine restorani Siam viimase edaspidise eduka toimimise ja arengu seisukohalt ratsionaalseim lahendus.
Senise aastase õpetamise tulemusena on välja koolitatud juba 4 kohalikku kokka ja plaanis on veel anda 2-le inimesele analoogiline õpe, mille jaoks on vajalik tailannade Eestis viibimine. Eelnimetatud professionaalid viibivad Eestis äriviisa alusel ja tänu neile on võimalik restorani edukas toimimine, võimaldades töökohad ka 15-le Eesti Vabariigi kodanikule. Tööhõive probleemide lahendamise ja maksude laekumise seisukohast on ka Eesti Vabariigile väga kasulik selliste oskustööliste siinviibimine, arvas restorani tegevdirektor.
Hoolimata sellest ja ka Euroopa riikide praktikast kus on igati normaalne nähtus, et teatud elualadel võõramaise professionaalse oskustööjõu kasutamine on täiesti aktsepteeritav, pole Eesti Vabariigi postsotsialistlikusse seadusandlusesse suudetud sisse viia inimväärikusele vastavaid sätteid ja protseduurireegleid seoses immigratsiooniküsimustega — hoolimata poliitikute suuresõnalistest lubadustest. Selline ükskõiksus seaduste puudulikkuse suhtes pidurdab Eestis normaalset majanduse arengut ja pole kaugeltki mitte heaks resümeeks Eestile kui Euroopa Liidu tulevasele riigile, lisas Roman Kuura.
Direktor teatas, et kohtumistel Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajatega on viimased andnud mõista, et tai konsultantide viibimise aluseks Eestis, konsultatsiooniteenuse osutamise raames, peaks olema elamis- ja tööluba mitte äriviisa, mille alusel eelnimetatud konsultandid hetkel Eestis viibivad. Taotlused elamis- ja tööloa saamiseks on sisse antud 12. 12. 1999, tänaseni pole neid taotlusi rahuldatud ega saadud ka eitavat vastust.
