Euroopa Liidu Nõukogu määruse järgi peab inimesel, kes läheb teise liikmesriiki ravile ja soovib kulude kinnimaksmist, olema selleks koduriigi haigekassa nõusolek. Õigus nõusolek saada on patsiendil vaid siis, kui kodumaal ei ole vajalik ravi võimalik, kirjutab Postimees.

Eesti patsientide esindusühing viitab aga ühingu kodulehel Euroopa Kohtu otsusele, mille järgi on igal EL kodanikul õigus minna teise liikmesriiki ravile, kui kodumaal on järjekorrad liiga pikad. Ravikulud peab sellisel puhul tasuma kodumaa haigekassa.

Justiitsministeeriumi andmeil on Euroopa Kohus leidnud ka seda, et teise liikmesriiki ravile minekuks loa andmisest ei tohi keelduda, kui patsient tõestab, et ta saab mujal tõhusamat ravi.

“Kui mõni meie patsient jaksaks võtta ette pika ja keerulise kohtutee, saaks ta selliste otsuste valguses õiguse,” ütleb Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves. “Ent Eesti inimene üldiselt pelgab kohtuskäimist ja Euroopa Kohtuni väljajõudmine on väga suur ettevõtmine.”

Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet tõdeb, et välismaale ravile minek on pärast Eesti liitumist muutunud aktuaalsemaks. “See sunnib meid veelgi tõsisemalt tegelema ravijärjekordadega, sest kui arstiabi kättesaadavus on kehv, on oht, et peame hakkama meile tegelikult jõukohase ravi eest maksma kümneid kordi suuremaid summasid, mis tähendab, et meie endi tervishoiule jääb raha veelgi vähem.”

Osveti sõnul toetub haigekassa Euroopa Nõukogu määrusele, sest Euroopa Kohtu otsused puudutavad peamiselt nende riikide kodanikke, kus on seadustes mõni lünk või reguleerimata ala.

“Meil seda probleemi ei ole, ning kui inimene läheb iseenese tarkusest ravile teise riiki, siis haigekassa seda ei korva. Loomulikult võib ta oma õigusi Euroopa Kohtus kaitsma asuda, aga see ei ole odav ja kohtu veskid jahvatavad aeglaselt,” märgib Osvet.