Tagandatud kohtunikul on enne otsuse jõustumist ees mitukümmend istungit

 (11)

Tartu Kohtumaja
Foto on illustratiivneFoto: Argo Ingver

Ametist tagandatud kohtunike karistus on karm: nad ei saa enam kunagi töötada kohtunikuna, piiratud on ka muudes valdkondades töötamine. Kuni aga 7. novembril tagandatud Pille Aver otsus pole jõustunud ning ta kaalub edasikaebamist, on tal plaani järgi ees ligi 20 istungit.

"Tagandatud kohtunik lahkub kohtunikuametist, aga lisaks kohtunikuametile on edaspidi piiratud tema töötamine ka muudes valdkondades. Näiteks ei võeta kohtunikuametist tagandatut advokatuuri liikmeks, ta ei saa asuda tööle prokuröri, notari või kohtutäiturina," sõnas Delfile kohtute avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov.

Seda, kui pikaks võib venida moslemiusulisest mehest lahtutada soovinud naise solvamise tõttu tagandatud kohtuniku Pille Averi otsuse jõustumine, on Filippovi sõnul raske öelda. "Sõltub sellest, kui kiiresti riigikohtu üldkogu tema võimaliku kaebuse läbi vaatab".

Tänase seisuga riigikohtusse kohtunik Averi edasikaebust tulnud ei ole. Kui kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsust riigikohtu üldkogule 30 päeva jooksul edasi ei kaeba, jõustub distsiplinaarkolleegiumi otsus ja see on lõplik. Kohtunik loetakse ametist tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

Averil novembris 18 istungit
Praeguse seisuga on aga Averil järgmisel kuul käed tööd täis, novebris ootab ees tervelt 18 istungit. Nende seas elatise nõuded, eestkoste seadmised, vaidlused laste hooldusõiguse üle jne. Seda, et Averi istungitel järgmise kuu või paari jooksul menetletavad juhtumid ja nendega seotud inimesed tagandamist ootava kohtuniku käe all halba seisu jääks, Filippov ei usu.

Loe veel

Seotud lood:

"Sisemine motivatsioon on alati individuaalne, ega sõltu sellest, kas kohtunik ootab tagandamist või pensionile minekut. Lisaks on inimestel menetluse osalisena õigus taanduse esitamiseks või muudeks meetmeteks, kui tuntakse, et probleemi ei süveneta või ollakse ükskõikne. Samas võib kohtunik pingutada hoopis topelt, et näidata, et ta on tasemel".

Filippovi sõnul on tsiviilmenetluses olevate istungite lindistamine küllaltki uus tava. Lindistati nii Averi varasemaid istungeid kui ka tulevasi.

Mis aga puudutab moslemiusulisest mehest lahutava naise juhtumit, siis Filippovi sõnul otsust veel tehtud ei ole.

Eile kirjutas Delfi, et riigikohtu distsiplinaarkolleegium otsustas 7. novembril ametist tagandada Narva kohtuniku Pille Averi, kes solvas abielu lahutamiseks kohtu poole pöördunud naist. Moslemiusulise mehega abielus olnud naise alandamist ja ründamist Alaver tunnistas, kuid endal süüd ei näinud.

Aver uuris 21. juunil toimunud istungil naiselt, kas too oli "täie mõistuse juures moslemiga abielludes?". Samuti kõlasid nüüdseks tagandatud kohtuniku suust küsimused: "Miks lahutate ja kas mingi mehike ootab uut abiellumist?" ning "te ei vääri mingit lugupidamist!"

Kaebusi kolleegidelt ka varem
Viru maakohtu esimees Astrid Asi ütles Delfile, et distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustes tunnistas kohtunik Aver tegu, kuid ei näinud endal süüd. Avaril varasemalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid kohtuniku ebaviisaka käitumise suhtes tulnud kaebusi tema kolleegidelt.

Asi lisas, et kohtu esimehena, aga ka varasemalt menetlusosalise ehk prokuröri rollis olles ei ole ta kunagi varem kohtuniku poolt sellist käitumist kohanud. "Tegemist on väga erandliku juhtumiga, seda näitab nii distsiplinaarkolleegiumi otsus kui ka senine praktika. Näiteks Eesti uuringukeskuse esimese ja teise kohtuastme menetlusosaliste seas läbi viidud ulatuslik rahulolu-uuring näitas, et kohtute tööga on rahul 80 protsenti kohtuistungil osalenutest ning kohtuotsuse kättesaanutest".

"Kohtunik peab olema erapooletu ja alati kuulama ära kohtusse pöördunu. Vastasel juhul, nagu kinnitas ka distsiplinaarkolleegiumi teisipäevane otsus, ta kohtunikuametisse ei sobi," sõnas Asi. Kohtunik võib otsuse jõustumiseni ehk 30 päeva jooksul tööd edasi teha.

Kohtunikule on Asi sõnul seatud kõrged isiksuseomaduse nõuded, näiteks ausus, hea stressitaluvus, viisakus, emotsionaalne stabiilsus, mida hinnatakse spetsiaalselt selleks välja töötatud isiksuseomaduse testis ametisse kandideerimisel ja mis peavad tagama erapooletu, õiglase, omakasupüüdmatu ja hoolika töökohustuste täitmise. "Kohtunikud peavad oma töös lähtuma kehtivast kohtunike eetikakoodeksist," lisas Asi.

Riigikohu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talvik ütles Delfile, et distsiplinaarkolleegium otsustas 7. novembri lahendiga tagandada Narva kohtumaja kohtuniku Pille Averi ametist. Kohtunikule heidetakse ette, et ta kohtles istungil kohtu poole pöördunud kodanikku halvustavalt ning täitis oma ametiülesandeid mittekohaselt.

"Kolleegium leidis, et kohtunik ei olnud õigusemõistmisel erapooletu ja õiglane, tegi kohtuistungil tarbetuid ja asjasse puutumatuid märkusi, ärritus, vihastus ja kõrgendas häält, millega väljendas selgelt oma halvustavat suhtumist hagejasse.

Distsiplinaarkolleegiumi lahend on saadetud Viru maakohtu esimehele, kelle vastutada on kohtuniku tööülesannete võimalik ümberjagamine.

Aver: kaalun edasikaebamist
Lahend tehti samal päeval teatavaks menetlusosalistele ja seda on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul. Pille Aver ütles Delfile, et kaalub otsuse edasikaebamist. "Kuna tegemist on edasikaevatava otsusega, mille kaevet kaalun, ei saa midagi enamat enne otsuse jõustumist kommenteerida".

Seda, et tegemist on harukordse otsusega näitab ka fakt, et taasiseseisvunud Eestis on siiani tagandatud vaid kolm kohtunikku (Aver on neljas). 1994. aastal tagandati töökohal pärast tööd raskes joobes viibinud Tallinna halduskohtu kohtunik Tiiu Pedak, 2001. aastal joobes olekus tööd teinud Narva linnakohtu esimees Ivan Kulper. 2011. aastal tagandati Pärnu kohtunik Aivar Koppel, kes jättis menetlustoiminguid tegemata.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare