"Erinevalt sellest režiimist mille ajal meil oli "õnn" koolis käia, ei ole Eesti Vabariigi haridussüsteemis küsimus mitte vene keele keelustamises vaid eestikeelses õppes kõigile," märgib Rõivas. "Eesti Vabariik ei ole võrreldav okupatsioonivõimuga ning Puškinit saavad ka tulevikus vene keeles õppida nii vene kui eesti emakeelega lapsed."

Ta lisab, et kui üks inimpõlv peale iseseisvuse taastamist on Eestis ikka veel siin sündinud ja koolis käinud inimesi, kes ei valda ka kõige lihtsamal tasemel riigikeelt, ei saa enam vanaviisi jätkata. "Eesti keele oskamine ei ole Eestit oma koduks pidavatele muu emakeelega inimestele kindlasti mitte karistus, pigem ikka võimalus ühiskonna- ja tööelust paremini osa saada. Inimeste erinevas keeleruumis hoidmine ei ole ühestki otsast tark mõte."

Rõivase parteikaaslane Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et hirmutav peaks venekeelsete inimeste jaoks olema mitte see, et keelepõhine paralleelühiskond Eestis lõpuks kaob, vaid see, et jätkatakse samal viisil lasteaiast alates kahe eraldiseisva kogukonnana. "Marina Kaljurand ja Jevgeni Ossinovski on tegelikult mõlemad head näited sellest, et eestikeelne haridus annab väga olulise ja suure eelise. Muidugi võtab ühtsele, eestikeelsele haridusel üleminek aega ja muidugi nõuabv see nii õpetajate koolitust, kui korraliku õppematerjali koostamist, aga mida kauem sellega venitatakse, seda halvem."

Kaljurand omalt poolt märkis täna: "Loomulikult peaksid vene lapsed hakkama eesti keelt õppima võimalikult varakult, kuid selleks peab riik looma vajalikud tingimused, palkama rohkem õpetajaid. Praegune olukord, kus inimesed peavad seisma järjekorras, et pääseda eesti keele kursustele, on ebanormaalne."