"Sedavõrd olulise kaaluga kohtumine on võimalus ka Eestile kaasa rääkida tippkohtumise teemade kujundamisel. Kuigi ametlikult otsustab teemaderingi peasekretär, mõjutab seda ka asukohariik, kuna alati pööratakse ka asukohariigile väga palju tähelepanu," märkis rõivas.

Tema sõnul oleks tippkohtumise toimumine tugevaks signaaliks maailmale, et NATO on ka siin piirkonnas kohal. "Kui eestil on võimalik korraldada ülemaailmse tähtsusega üritus, siis me ei peaks sellises olukorras sente peos veeretama, sest kasu on kordades suurem," ütles Rõivas.

"Nii 2014. aasta sügisel toimnud Walesi tippkohtumises kui ka 2016. aasta suvel Varssavis toimunud tippkohtumisest räägitakse siiani palju."

Rõivas kinnitas endise kaitseministri Hannes Hanso sõnu, kes ütles, et NATO tippkohtumise nimel on tööd tehtud juba 2015. aastast saadik. Viis aastat tagasi oleks tollaste arvutuste kohaselt tippkohtumine läinud maksma vähemalt 20 miljonit eurot. Rõivas leiab, et kasu, mis selle summa eest saadaks, oleks aga väga suur.

"Saatkondadele minevat raha ja tippkohtumist ei ole vaja vastandada," leidis Rõivas. "Kui on tahtmist, leiab raha nii tippkohtumisele kui saatkondadele."

Et Jüri Ratas mõtte tippkohtumise korraldamise kohta enne ürituse kokku leppimist avalikult välja käis, on Rõivase arvates ennatlik. See võib tema hinnangul ürituse toimumise teokssaamist takistada.

Sotsiaalmeedias on toetust tippkohtumise korraldamisele avaldanud ka Reformierakonna liige Kalle Palling.

Tippkohtumine peaks aset leidma aasta lõpus. Teadaolevalt on avaldanud soovi korraldamine enda peale võtta Suurbritaania ja ka teised riigid.