Katteallikatest rääkides ütles Rõivas, et tema Eesti Päevalehe intervjuus öeldut on pealkirjades väga julgelt tõlgendatud.

"Küsimus: viis senti liitrilt näib vähe, aga kes kasutab aastas ainult liitri kütust? Kasutatakse mitu paagitäit, eriti inimesed, kes elavad maal ja käivad 30 kilomeetri kaugusel ainsas võimalikus töökohas. Ja minu vastus, mis oli tõesti sõna-sõnalt kirja pandud: (Paus.) Nojah. Ütleme nii, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid. Samas möönan, et loomulikult mõjutab see ka neid inimesi, kes kaugemal tööl käivad. Aga kui panna see konteksti, kui palju rohkem raha jääb kätte tänu tööjõumaksude langetamisele, siis selle mõju on kindlasti kokkuvõttes suurem. Kui võrdleme aktsiisitõusu nafta hinna kõikumisega, mis on olnud mitukümmend senti ühe aasta jooksul, siis ma väidan, et seda mõju ei pruugi isegi tunda. Viie sendi mõju on kohati tugevalt üle dramatiseeritud," tsiteeris Rõivas.

Rõivase sõnul on tal kahju, et kommentaari, kus ta enda hinnangul eeskätt rõhutas viie sendi mõju ülehindamist, pealkirjades lihtsustati. "Kui tekkisid pealkirjad, kus minu otsetsitaadiks pandi, et ma ütlen maainimestele, et ostke säästlikum auto, siis selliste tõlgenduste pärast on mul küll südamest kahju ja ma vabandan, see kindlasti häiris inimesi, häiris ka mind, sellepärast et, ma rõhutan, sellises sõnastuses ei ole ma seda kindlasti öelnud ja sellist sõnumit ei ole ma kindlasti soovinud anda."

"Nendest pealkirjadest võis lugeda välja väga erinevaid ebameeldivaid isikuomadusi, mida minus mul enda teada kindlasti ei ole. Veelkord vabandan nende ees, kes nende vildakate pealkirjade tõttu minu mõttest valesti aru said," lisas Rõivas ja palus pealkirjade panijatel edasi anda mõtet, mitte otsida konflikti.

Rõivase hinnangul oleks automaksu kehtestamine paljusid inimesi hulga valusamalt löönud, sest see mõjutaks kõiki autoomanikke, hoolimata sellest, kui palju nad autot kasutavad.