Taavi Rõivas: loodan, et saame tulevikus rääkida liitlaste püsivamast kohalolekust regioonis
Riias visiidil viibiv peaminister Taavi Rõivas tõdes kohtumisel oma Läti kolleegi Laimdota Straujumaga, et tavaolukorras räägiksid nad rohkem majandussuhete arendamisest, kuid praegune julgeolekuolukord on teemaderingi muutnud ning täna on peamiseks teemaks julgeolek.
Peaminister Rõivase sõnul on NATO kiire reaktsioon hea märk meie headest liitlassuhetest. "Ma loodan, et me saame tulevikus rääkida liitlaste püsivamast kohalolekust regioonis," rääkis Rõivas.
Peaministrid rääkisid kohtumisel ka olulisematest regionaalsetest taristuprojektidest. Tõdeti, et julgeolekuolukord on muutnud regionaalsed energiaprojektid ja transpordiühenduste väljaarendamise veelgi olulisemaks.
"Me seisame täna silmitsi julgeolekualaste väljakutsetega, mis peavad panema meid senisest tõsisemalt ja kiiremini tegutsema, et suurendada Balti riikide energiasõltumatust," ütles Rõivas kohtumisel. "On väga oluline omada sõltumatuid gaasi-, elektri ja transpordiühendusi."
Peaminister ütles, et heaks naabrite koostöö märgiks on Eesti ja Läti vaheline kolmas elektriühenduse projekt, mille arendamine püsib ajagraafikus ja mis tagab tulevikus Balti elektriturgude parema toimimise.
Peaministrid rääkisid ka Baltimaade ühtsest gaasiturust ning võimalustest vähendada sõltuvust Venemaalt saabuvast maagaasist.
Peaminister Rõivase sõnul annab plaanitav Balticconnector ja LNG terminalid regioonile täiendava kindluse.
Rail Balticu elluviimisega seotud takistused teevad muret
Rail Balticu projektiga seotud küsimusi arutades leidsid peaministrid, et toimivat raudteeühendust Euroopaga ei ole vaja üksnes regiooni konkurentsivõime tõstmiseks, vaid ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel.
Peaminister Rõivase sõnul on projekti elluviimisega seotud takistused murettekitavad. "On viimane aeg jõuda kokkuleppele ning asutada ühisfirma," ütles Rõivas. "Vastasel juhul võib kogu projekt jääda ilma Euroopa Liidu vahenditest."
Peaministrid rääkisid põgusalt ka Balti koostööst elektroonilise identiteedi (eID) ja digiallkirja alal. Peaministrid tõdesid, et koostöö digiallkirjade vastastikuse piiriülese kasutamise nimel sujub kahe naaberriigi vahel hästi.
Praegu toimuvad kolme riigi ekspertide ja ametnike vahel tehnilised kohtumised, mille tulemusena võetakse käesoleva aasta lõpuks riiklikes allkirjastamistarkvarades kasutusele liidesed, millega Balti riikide kodanikud ja ettevõtjad saaksid omavahelisi dokumente kolme riigi eID alusel ühiselt digiallkirjastada.
