Rõivas sõnas, et kuna autokütus on keskkonda saastav, siis ei peaks see ajas odavamaks minema. "See printsiip on olnud aastaid," lausus Rõivas, kelle hinnangul oli siiski õige majanduskriisi ja nafta hinna rekordite tegemise ajal kütuseaktsiisi tõusu vältida.

Kütuseaktsiisi tõus on Rõivase sõnul ebameeldivatest valikutest vähem valus, näiteks automaks, mida peaksid maksma kõik autoomanikud, löönuks hulga valusamalt. Automaksu puhul on erinevaid võimalikke lahendusi: kas seda makstakse igal aastal, auto soetamisel ja kas tasutakse ka auto eest, millega tegelikult ei sõideta.

"Kõik variandid on inimestele väga kulukad ja ebameeldivad, lisaks tooksid need ka täiendava halduskoormuse. Kütuseaktsiisi kaudu maksustamine on vähem ebameeldiv. Kui mõju jääb alla viie protsendi, siis ei tohiks olla ka tõus liiga kiire," kommenteeris Rõivas. "Oluline on teada, et see pole üüratu tõus. Viis senti aastas on protsendina 4-5 vahel, see ei tohiks olla väga ülejõu käiv."

Rõivas nentis, et kütuseaktsiisi tõus mõjutab ka teisi teenuseid ja kaupu, kuid see mõju pole tema sõnul nii traagiline, vaid on umbes 0,25-protsendise mõjuga tarbijahinna indeksile.

Protestide tõttu valitsus ilmselt meelt ei muuda

Peaminister rõhutas, et kütuseaktsiisi tõstmise tulemusel saab tõsta toetusi. Rõivas võrdles Eesti kütuseaktsiisi taset ka teiste riikidega ja märkis, et Eesti on ses osas tagantpoolt kolmas - meist soodsama kütusega riigid on vaid Bulgaaria ja Poola.

Ajakirjanik küsis peaminister Rõivaselt, kas valitsus on valmis kütuseaktsiisi mitte tõstma, kui viiakse ellu sotsiaalmeedias kõne all olnud protestid. "Vastutustundlik on öelda, et millised on need valikud siis? Poleks aus riigieelarve miinusesse lasta, see poleks Eesti jaoks hea valik," ütles Rõivas.

Küsimusele, kas peaminister näitab ka ise eeskuju ja kas tema uus Audi on säätlikum, ütles Rõivas, et auto osas ei ole tal kaasarääkimisõigust, kuna see on osa ihukaitsest. "Minu käest ei küsita ja võib-olla ongi õige, politsei teab, kuidas on turvalisem."

Rahandusminister Sven Sester ütles, et koalitsioon on läbirääkimiste käigus välja toonud, et kütusehinna tõus viis senti liitrilt annab 40-eurosele paagitäiele juurde kaks eurot. "Selle valitsuse nägemus koalitsioonilepingus on see, et sissetuleku maksustamine tahetakse viia pahede ja saastamise maksustamisele."

Kokkuvõttes pole inimeste maksukoormus Sesteri kinnitusel aga tõusmas, kuna tõuseb maksuvaba miinimum, langeb sotsiaalmaks ja tõusevad lastetoetused.