Rõivas ütles, et kevadel valitsusliitu moodustades, lepiti kokku, et selle valitsuse mandaadi ajal eriteenete eest kodakondsust ei jagata.

"Seetõttu tundub kohatu, et praegu enne valimisi me käsitleme seda teemat kampaania korras," ütles Rõivas. "Arutelu vastu ei ole mul midagi, aga mulle ei meeldi, et konkreetse isiku soovist on saanud valimisteema. Eesti kodakondsus ei ole mingi valimisnänn, mida enne valimis saab kingitustena jagada."

Kes kriteeriumid täidavad, nendele on kõigile uks lahti

Ka siseminister Hanno Pevkur meenutas valitsus eriteenete eest kodakondsuse andmist ja tõdes, et praktika on olnud erinev. Viimane isik, kelle valitsus eriteenete eest kodakondsuse andis oli 2012. aastal Isidor Levin ja seal oli oluline roll Levini panusel Eesti kultuurilukku. 

"Jättes isiku kõrvale, siis me leppisime kokku kevadel, et kuni valimisteni me eriliste teenete eest kodakondsust ei anna," kinnitas ka Pevkur. "See, milline saab olema uue valitsuse otsus, seda näitab aeg."

Rõivas rääkis, et tema hinnangul ei ole päris kohane arutada avaliult ühe inimese kodanikuks sobivust või mittesobivust. Peaministrile teadaolevalt pole Ivanovil ja takistust saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. „Inimestele, kes ise soovivad Eesti kodanikuks saada, me oleme ukse lahti hoidnud,“ rääkis Rõivas ja lisas, et umbes 2000 ringis on see kodakondsustaotluste arv, mida valitsus on rahuldanud.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et eriliste teenete eest kodakondsuse andmine Isidor Levinile, oli väga õigustataud. Ossinovski on arvamusel, et Andrei Ivanov on sama moodi tõestanud oma panust Eesti arengusse ja tulevikku ning talle kodakondsuse andmine on õigustatud. 

"Mulle see ka ei meeldi, et seda tehakse nüüd avalikult," kõneles Ossinovski. "Miskipärast kultuuriminister otsustas esineda selles küsimuse oma arvamusega ja ma ei saanud selles olukorras valitsusele seda ettepanekut tegemata jätta."

Ossinovski sõnul tuli ettepanek Andrei Ivanovile eriliste teenete eest kodakondsuse andmiseks Tallinna Ülikoolilt. „Olen lähtuvalt seadusest ja nende ettepanekust edastanud selle valitsusele,“ rääkis Ossinovski. „Tegemist on tõesti väljapaistva kirjanikuga, kes on teinud palju selleks, et muuta Eesti tuntumaks ka väljaspool Eesti piire.“

Ossinovski rääkis, et umbes kuu aega tagasi vestles ta isiklikult Ivanoviga. Kirjaniku väljendatud suhtumise kohta demokraatiasse ütles Ossinovski, et aja jooksul on esitatud erinevaid liialdusi.

"Oma suhtumisel määratlemata kodakondsusesse on Ivanov seisukohad ümber vaadanud isiklikel ja perekondlikel põhjustel ja arengute tõttu piiri taga ning jõudnud arvamusele, et ta kuulub nii oma sünnimaa mõttes kui ka emotsionaalselt Eesti ühiskonda," vahendas Ossinovski. Ivanov on sündinud Tallinnas 1971. aastal.

Nüüd peab siseministeerium andma oma hinnangu.