„Eesti kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamine ning selleks memoriaali rajamine on enesestmõistetavalt nii lokaalse kui ka globaalse tähtsusega ettevõtmine, mida Tallinna linnavalitsus igati toetab, kuid Tallinna linn ei ole kindlasti tulevase memoriaali ainuvõimalikuks asukohaks,“ märgib keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas linnavalitsuse otsuse seletuskirjas.

„Vajalik on kõigepealt riiklikul tasandil kaaluda erinevaid asukohti eri omavalitsustes ning leida neist sellisele olulisele mälestusmärgile parim,“ selgitab abilinnapea.

Aasa sõnul ei saa ka Tallinna linn kui üks 227 omavalitsusest võtta endale sellise riiklikult olulise objekti rajamisel koordinaatori rolli. „Oluline on laiapõhjalise ümarlaua loomine kas presidendi kantselei või vabariigi valitsuse juurde, kuhu peaksid kuuluma ka Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, loomeliitude ning kommunismiohvrite ühenduste esindajad.“

Küll on pealinn Aasa kinnitusel valmis määrama oma esindajat loodavasse ümarlauda ning peale sobivaima asukoha valimist osalema kommunismiohvrite memoriaali rajamise protsessis toetajana, kui asukoht saab olema väljaspool Tallinna linna haldusterritooriumi, või ühe osapoolena, kui ümarlaud otsustab memoriaali rajada Tallinnasse.