“Pankadest ma raha saan!” kinnitab Tuhkru (86) SL Õhtulehele särasilmi. Ning lisab: “See on minu luigelaul. Olen vanur, kuid minus on jõudu!”

Elu jooksul rohkem kui 1000 naisega voodit jaganud Paul Tuhkru elab praegu Kuressaares sugulaste juures, sest seksiraamatu kirjastamiseks müüs ta oma Tallinna korteri. Kuid pealinna lõbueluga on valgepäine vanahärra end hästi kursis hoidnud. Oma tillukeses toas teleri ees istudes on ta kuulnud, et politsei ajab järjest bordelle laiali.

Tuhkru peab seda kahetsusväärseks, tema meelest pole põrmugi parem, kui töökohata jäänud naised tänavale tõstetakse: “Litsid ei ole Kuu või Marsi elanikud, nad on riigi kodanikud, emade tütred!” Asja võiks võtta tasa ja targu, pakub kirjamees.

Kõige arukam oleks lõbumajandus seadustada. Tuhkru soovib, et lõbunaised saaksid väärikat tööd ja palka. “Seks on üldinimlik, vajalik ja armas tegevus. Looduspäraselt kuuluvad kõik mehed kõigile naisolenditele ja vastupidi,” pajatab kirjanik

Nüüd ongi Tuhkru peas valminud suurejooneline plaan, mida ta nimetab oma luigelauluks. Pangalaenu abil on tal kavas pealinna ehitada enneolematu klubi, kus oleks nii meestele kui ka naistele “lai põld arukaks puhkuseks ja mitmekesisteks tegevusteks”. Tuhkru klubis ei saaks kellelegi ette heita, et too on siin “saamise” pärast.

“Seda klubi ei saagi bordelliks nimetada, sest prostituute siin ei ole. Kõik nad on klubi teenistujad, kes töötavad ja saavad palka. Kuid nende kohustuseks on ka iga liiki seksteenete osutamine,” unistab Tuhkru.

Tema nägemuses ja kuuel lehel valgel paberil on kujutab klubi endast suurt kompleksi, kuhu kuuluks ka esinduslik hotell. “Minus on aastaid küpsenud see idee!”

Tuhkru on ise valmis otsima maatüki, ehitusfirma ja sõlmima linnaga vajalikud lepingud. Esmalt vajab ta enda sõnul paari miljonit, mille eest saaks korraldada konkursi projekti saamiseks, leida sponsorid ja moodustada juhtimisgrupi: jurist, arhitekt, insener, varustaja, sekretär, autojuht.