Taani tervishoiuametnike sõnul on praeguseks bakteri levik riigis kontrolli alla saadud.

Terviseametist öeldi Delfile, et bakterist põhjustatud listeroosi raskekujulisi vorme meningiiti ja septitseemiat registreeritakse Eestis alates 2004. aastast.

Aastas esineb 1-3 haigusjuhtu ning alates 2004. aastast on Eestis
registreeritud kokku 32 listeroosijuhtu.

Maksimaalne haigestunute arv oli 2008. aastal kui registreeriti 8 juhtu. Eelmisel aastal registreeriti kaks haigusjuhtu. Mõlemad haigestunud põdesid listeeriaseptitseemiat ehk nakkusveresust ning nad paranesid.

Käesoleval aastal ei ole registreeritud ühtegi listerioosi juhtu.

Haiguse iseloomustus

Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmete põletiku või seedetrakti häiretena.

Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud lihatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.

Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organtransplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.

Levikuteed

Haigustekitaja satub organismi eeskätt saastunud loomsete toiduainetega. Loode võib nakatuda raseduse ajal haigelt emalt platsenta kaudu või hilise listerioosi puhul nakatub vastsündinu sünnituse ajal sünnitusteid läbides. Nahavormi võib inimene nakatuda kontaktnakkusena nahavigastuste kaudu. Inkubatsiooniperiood 3-70 päeva, keskmiselt 3 nädalat.

Ennetamine

Riskigruppi kuuluvatel inimestel - immuunpuudulikkusega, rasedatel, hormoonravi saavatel - tuleb hoiduda termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest. Ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsetatud kala, toorest pesemata
puu- ja köögivilja.

Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist.

Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt käte pesemine seebi ja veega ning naha mikrohaavade saneerimine.

Allikas: Terviseamet