"Ilmselgelt on Euroopas uus julgeolekuolukord ning me peame näitama ühtust üha enam agressiivse Venemaa vastu," ütles Rasmussen.

Taani on lubanud panustada brittidel põhinevasse ning järgmisel aastal Eestisse tuleva pataljoni ühe kompaniiga, mis hakkaks kordamööda vahetuma Prantsuse kompanii vastu.

Rasmusseni sõnul oli Eesti taanlaste jaoks iseenesest mõistetav valik, kuna kaks riiki on kaitsealaselt teinud tihedat koostööd varem Afganistanis ning praegugi Iraagis sealsetele jõududele väljaõpet andes.

Me ei ole selles veel teiste riikidega kokku leppinud, aga sõdurite suurusjärk on 200.
Taani peaminister

Täpsed detailid, kunas ja missuguse varustusega Taani kompanii Eestisse saabub, ei ole siiski veel selged. "Me ei ole selles veel teiste riikidega kokku leppinud, aga sõdurite suurusjärk on 200," kinnitas Rasmussen.

Rasmussen lausus, et on Euroopa julgeolekuolukorra pärast selgelt mures. "Taani ei asu küll nii lähedal Venemaa piirile kui Eesti, aga tean nii isiklikest vestlustest teie peaministriga kui ka meie enda luureandmetest, milline olukord on. Ka meil on olnud [Venemaaga seotud] intsidente," rääkis Rasmussen.

Lars Lökke Rasmussen

Taani peaminister lausus ka, et riigis algavad järgmisel aastal värsked läbirääkimised kaitsekulude osas ning tema valitsuse selge soov on neid tõsta. "Me peame saatma selge signaali USAle, et ka Euroopa on valmis ise panustama. Me kõik ju jälgime USA presidendivalimisi ning peame aru saama, et me ei saa võtta USA panustamist Euroopasse iseenesest mõistetavana." Taani kaitsekulud on siiani püsinud umbes 1,1-1,2 protsendi juures SKP-st ehk selgelt alla NATO sihiks oleva 2 protsendi piiri.

Eesti peaminister Taavi Rõivas rõhutas pressikonverentsil, et taanlaste kompanii ei saabu Eestisse kui konfliktitsooni. "Vastupidi, nad tulevad selleks, et Läänemere piirkonnas säiliks rahu ka edaspidi ning me näitame, et kollektiivkaitse põhimõte peab," ütles Rõivas.

*Ajakirjaniku sõidukulud tasus riigikantselei ja EAS.