Sven Sester: venekeelsed õpetajad saaks reaalainetes eesti koolis töötamisega hakkama küll

 (43)
Sven Sester
Sven SesterFoto: Madis Veltman

Kuigi viimasel ajal on poliitiliste liikumiste esindajad kutsunud üles Eestis venekeelse hariduse andmine lõpetada, ei ole esialgu selge, kuidas täpsemalt see protsess välja näeks ja kust eesti keelt piisavalt valdavaid õpetajaid juurde leida.

Praegu töötab haridus- ja teadusminiteeriumi statistika järgi koolides 2155 ja lasteaedades 1335 õpetajat, kelle töökeeleks on vene keel. Kuigi osa neist võib õpetada ka muus keeles, on selge, et venekeelse õppe lõpetamisel oleks vaja juurde leida suurel arvusl uusi õpetajaid. Samas on juba praegu õpetajatest suur puudus ja ka eestikeelsed koolid on sunnitud palkama tunde andma ebapiisava kvalifikatsiooniga inimesi.

Sven Sester erakonnast Isamaa, kes eelmisel nädalal EPL-is venekeelsete koolide ärakaotamise osas sõna võttis, väidab, et õpetajate puuduse taha asi ei jääks. Sester toetub seda seisukohta väljendades Isamaa haridusküsimustega tegeleva ja 37-liikmelise töörühma arvamusele.

Sester: õpetajaid puudu ei jää

Õpetajaid pole Sesteri arvates väga suurel arvul juurde vaja, sest dubleerivate venekeelsete koolide likvideerimisega kaob viiendik sealsetest õpetaja ametikohtadest. Lisaks on kuuendik õpetajatest eesti keele ja keelekümblusprogrammi õpetajad, kes uues süsteemis rakendust leiaksid. Sester viitab Postimehes avaldatud keeleteadlase Mart Rannuti arvamusele - juba praegu nõutakse õpetajatelt eesti keele B2 taset, mis teatava pingutusega võimaldaks tema arvates näiteks reaalainetes praegu vene keeles õpetavatel pedagoogidel eestikeelses koolis tööd jätkata.

Seotud lood:

Konkreetse ja lõpliku plaani venekeelsete koolide eesti keelele üleminekuks töötaks Sesteri arvates välja haridusministeerium ja eraialaspetsialistid. Välja selgitada tuleks tema hinnangul rahasummad, lisaks vajatavate õpetajate arv ja see, kuidas uued õpetajad leitakse. Haridusministeeriumile jääks ülesandeks ka määratleda reformi täpne ajaraam.

Sester leiab, et eelkõige on vajalik poliitiline tahe ja kokkulepped. See eeldab tema arvates aga laiemat ühiskondlikku debatti, mis sealjuures ei piirduks vaid eesti avalikkusega, vaid toimuks ka venekeelses inforuumis. Kas Sester ka ise venekeelses debatis osaleda kavatseb, ta ei täpsustanud.

Haridusministeeriumil ülevaadet pole

Liisi Poll haridus- ja teadusministeeriumist märkis, et praegu on erakordselt keeruline öelda, mida venekeelse õppe kaotamine kaasa tooks. "Igasugune maksumuse hinnang sõltub sellest, milline konkreetne mudel valitakse ja eeldaks põhjalikumat analüüsi," märkis ta. Selle aluseks oleks aga poliitilised otsused.

Polli sõnul pole praegu täpselt teada, kui palju on ainult vene keeles tunde andvaid õpetajaid. Samuti ei ole teada, kui paljudele õpetajatele tuleks leida eesti keelt piisavalt valdav asendaja.

Poliitilistest jõududest käis hiljuti kogu haridussüsteemis venekeelse õppe lõpetamise idee välja Eesti 200 liikumine. Sellega ühines Sesteri näol ka erakond Isamaa. Eraldi venekeelse hariduse andmise lõpetamise toetajate peamiseks argumendiks on, et venekeelsetes koolides õppijad on praegu tagasihoidlikuma eesti keele oskuse tõttu ühiskonnas halvemasse positsiooni. Samuti takistab mõtte algatajate arvates praegune eraldiseisev eesti- ja venekeelne haridussüsteem olulisel määral eri emakeelega inimeste omavahelist läbikäimist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare