Sven Sester: suurimate lubaduste täitmine võtab järgmisel aastal riigieelarvest 80 miljonit eurot
"Kõige suuremaks kuluallikaks riigi jaoks ja teiselt poolt inimestele kõige rohkem raha kätte jätvaks kuluallikaks on maksuvaba miinimumi tõus 205 euroni, mis kokkuvõttes tekitab riigile esimesel aastal 28 miljonit eurot, aga neljandal aastal juba 115 miljonit täiendavat kulu," sõnas Sester.
Sotsiaalmaksu üheprotsendiline alandamine läheb riigile maksma 90 miljonit eurot, lastetoetused 43 miljonit eurot, kolmanda lapse toetus 41 miljonit eurot ja juba järgmisel aastal käivituv madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse 38 miljonit eurot. "See kõik kokku tekitab olukorra, kus juba järgmisel aastal nende kulude kogumaht on 80 miljonit ja neljandal aastal kasvab nende kulude maht riigieelarves pea 400 miljoni euroni," lausus Sester ja lisas, et see on raha, mis jääb riigis inimestele kätte.
"Selle valitsuse nägemus läbi koalitsioonilepingu on selles, et vaadates maksumuudatusi soovitakse sisetuleku ja vara maksustamine viia pigem üle tarbimise, pahede ja saastamise maksustamisele. Seda tuleb vaadata kompleksselt," selgitas Sester ja ütles, et nii on valitsus ette näinud katteallikad.
Sester märkis, et eelnõude valmimise käigus tahab ta kohtuda nende organisatsioonidega, keda muudatused kõige rohkem puudutama hakkavad. "Tahaks neilt saada selgeid sisendeid, milles näevad nemad ohte ja milliseid negatiivseid varjundeid nad välja toovad," lausus Sester.
Kui kütuseaktsiis peaks tõusma praegu ettenähtud suurusjärgus, mis on umbes viis senti ühelt liitrilt aastas, siis see teeb Sesteri sõnul 40-eurose paagitäie kaks eurot kallimaks. Kui vaadata raha, mis jääb läbi maksumuudatuste inimestele kätte, ja kulusid, mis tulevad läbi aktsiiside ja täiendavate vahemaksude, siis kompleksselt vaadates saab öelda, et inimeste maksukoormus ei ole tõusmas.
