Sven Mikser: stigmatiseerida kõiki sõjapõgenikke kui potentsiaalseid terroriste on moraalselt ja sisuliselt vale
"Pariisi terrorirünnakutel on kahtlemata mõju pagulasdebatile, kuivõrd seda tragöödiat püütakse juba praegu põgenikevastase retoorika vankri ette rakendada," märkis Mikser. "On selge, et terrorivastases võitluses tuleb tegutseda resoluutselt, aga see ei tähenda, et võiksime taganeda euroopalikest väärtustest ja loobuda aitamast neid abivajajaid, kes meie toetust vajavad."
Mikser nentis, et põgenikevoo kattevarjus püüavad Euroopasse imbuda ka terroristid, kuid ta lisas, et samuti üritavad terroristid ja massimõrtsukad siseneda kinosaalidesse, maskeerununa filmihuvilisteks, ja ületada riigipiire, teeseldes turiste. "Nagu mäletame, puges Breivik koguni politseivormi, et tungida noortelaagrisse oma veretööd toime panema. Aga kinokülastuste või turismi keelustamine terrorismivastase meetmena pakuks kasinat ja parimal juhul ajutist leevendust laiemale probleemile," rõhutas Mikser.
"Illegaalse immigratsiooni ennetamise ja tõrjumisega tuleb tegelda, aga stigmatiseerida kõiki sõjapõgenikke kui potentsiaalseid terroriste on moraalselt ja ka sisuliselt vale. Sellesse, et mõned Pariisi terroritöö toimepanijad saabusid Euroopasse pagulasteks maskeerununa, tuleb suhtuda tõsiselt, aga Euroopa lukku panemine kõigi põgenike ja immigrantide ees terrorivastase meetmena ei oleks ei õige ega ka pikas vaates tulemuslik," selgitas Mikser.
"Tooksin ühe võrdluse: omaaegse "kingapommimehe" rünnaku järel tõhustati tsiviillennunduse turvameetmeid. See, et me läbime nüüd lennujaamade turvaväravaid tihti paljajalu, on põhjendatud ja vähendab rünnakuriski reisilennunduses. Aga see ei likvideeri terrorismi kui sellist, sest terroristide obsessiooniks ei ole ei kingade ega lennukite õhkimine. Nende eesmärgiks on kaose ja hirmu külvamine meie ühiskonnas ja selleks otstarbeks kõlbab rong või restoran sama hästi kui lennuk."
Euroopa ei saa end müüridega ümbritseda
Mikseri sõnul eksivad need, kes arvavad, et Euroopa saab ennast muu maailma hädade eest müüridega ümbritseda, lukku panna ja lukuvõtme katki murda. "Püüd end Iseka Hiiglase kombel üksi kõrgete kaitsvate müüride vahel õnneliku ja turvalisena tunda ei ole määratud täituma. Avatus nii inimestele kui ideedele on olnud Euroopa ligitõmbavuse peamine põhjus. Avatus, liberaalsed väärtused ja progressiusk on muuhulgas põhjuseks, miks Euroopa on olnud viimaste aastasadade jooksul maailma juhtivaks kontinendiks majanduse ja teaduse arengus," rääkis ta.
"Tosinkond aastat tagasi saatis üks Eesti ametikandja kirja oma Itaalia kolleegile, milles avaldas kaastunnet seoses ohvriterohke lennuõnnetusega," meenutas Mikser. "Selles kirjas sisaldus tähelepanuväärne mõte: tänapäeval on paratamatu, et inimesed liiguvad suurtel kiirustel ja hulgakaupa. See paratamatus on osa globaliseerumisest, infoühiskonnast, aga ka laiemast püüdlustest vabaduse ja progressi poole."
Mikseri sõnul on need, kes usuvad, et meil on võimalik naasta Euroopasse, kus selgelt eraldatud piiride sees elavad etniliselt, rassiliselt, usuliselt ja kultuuriliselt homogeensed rahvusrühmad, fundamentalistid. "Mõnes aspektis ehk vähem radikaalsed kui ISISe võitlejad, ent fundamentalistid ometi," lausus Mikser.
Tema kinnitusel ei ole eelkirjeldatud Euroopasse naasmine võimalik kasvõi üksnes sel põhjusel, et sellist Euroopat ei ole tegelikkuses kunagi eksisteerinud. "Aga veel olulisem: sellisesse Euroopasse jõudmiseks ei tuleks teha lõppu mitte üksnes inimeste piiriülesele liikumisele, vaid purustada ka lennukid ja kiirrongid, nutiseadmed ja internet, ning toppida purki tagasi Euroopa identiteedi kõige tähtsam atribuut, vaba liberaalne mõte," lisas Mikser.
"Mul ei ole vähimatki kahtlust, et Euroopa kultuur suudab heitlusest ISISe keskaegsete põhimõtetega võidukana väljuda. Aga seda siis, kui me ise ei tee sellest võidujooksu, kumb esimesena keskaega tagasi jõuab."
