Mikseri sõnul oli Savisaar eile Tallinna linnaosavanematega kohtumiselt lahkudes nagu pahur vanamees väljumas koosolekutoast, olemata saanud seda, mida küsima läks. "Kui terav kontrast selle suurkombinaatoriga, kes alles kolm päeva varem Estonias uut presidenti tegi ja tema terviseks vahuveiniklaase kokku lõi!"

Laupäevane Savisaar - võimur, kombinaator ja inimsaatuste insener - oli Mikseri hinnangul kõigest illusioon, peegeldus Savisaare parimaist päevist aastate tagant.

"On kummaline ja samas mõneti sümboolne, et just Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas oli viimane, kes arvas, et sõlmib kokkuleppeid tõelise parteiliidri, mitte hologrammiga."

Mikser möönis, et Savisaar väärinuks taastatud iseseisvuse ühe arhitekti ja müüriladujana paremat, aga suurte võitude järel ei suutnud ta kunagi olla number kaks ega osanud elada ilma barrikaadideta. Ta võrdles Keskerakonna esimeest elatanud primadonnaga, kes enam ülemiste nootideni ei küüni, kuid kellele kõrvalosalised kibedat tõde otse öelda ei tihka, lootes ja oodates, et loojuv staar ise mõistaks, et aeg on ümber.

„Võimalusi väärikalt lahkuda oleks ju olnud. Mullukevadine raske haigus äratas ka vihasemates vaenlastes kaastunde ja andis müütilisele Savisaarele tagasi inimliku mõõtme. Ent mündil oli ka teine külg. Savisaart kaugemalt imetlevate valijate jaoks, nende jaoks, kes olid aastaid kummardanud just müüti, mitte elavat inimest, muutis "surnuist ülestõusmine" Savisaare veelgi surematumaks. Ja Savisaar ei suutnud vastu seista kiusatusele asuda seda surematust poliitiliseks rahaks vahetama.“

"Ilmselt õhutasid teda poliitikasse naasma ka need jüngrid, kes teavad, et nende endi poliitiline eksistents on võimalik vaid prügina Savisaare orbiidil tiireldes. Kui see nii oli, siis oli see tõesti halvim nõuanne, mida Savisaar kunagi on kuulda võtnud," nentis kunagi ise Savisaare võitluskaaslaste sekka kuulunud Mikser.