Toomas Hendrik Ilves rääkis täna Tallinna ülikoolis mõttevahetusel Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga, et Ukrainale tuleks võitlemiseks anda relvastatud abi, kuna Ukraina ei suuda oma vananenud sõjatehnikaga Vene armee vastu võidelda.

Mikser ütles Delfile, et Eesti saab pigem panustada tsiviilses plaanis – olgu rahaliselt või humanitaarabiga –, mitte sõjalise abiga.

"Eesti peab kindlasti Ukrainat aitama, aga ma ei usu, et Eestil on sellist relvastust, mis oleks meil üleliigne ja mida Ukraina konkreetselt vajaks. Ma arvan, et siin on kindlasti vaja, et selle otsuse teeks Euroopa Liit ja NATO üldiselt. Kindlasti on oluline hoida Ukrainal n-ö nina vee peal," rääkis ta.

"Ma julgen öelda, et Putini suhtumine on täna see, et sanktsioonid teevad küll haiget ja tema regulaarüksused Ukrainas kannavad kaotusi, aga ta usub, et Ukraina variseb kokku – olgu sõjaliselt või majanduslikult – enne kui Venemaa. Kindlasti peab Lääne kogukond tegema kõik selleks, et anda väga selge sõnum Putinile, et Ukrainat ei lasta n-ö kokku variseda," rõhutas Mikser.

Kaitseminister meenutas, et erinevad NATO ja Euroopa Liidu riigid on juba andnud ka sõjalist abi, kuigi seni peamiselt mitteletaalset. "Aga põhimõtteliselt kõike, mida on võimalik pakkuda ja mida Ukraina tegelikult vajab, et mitte jääda alla selles konfliktis, seda kindlasti tuleks talle anda."