"Kui hakkasime pidama kõnelusi tänase valitsuse moodustamiseks, siis alustasime julgeolekupoliitikast. See ei olnud juhus, sellel oli selge põhjus," kirjutas Mikser sotsiaalmeedias.

"Keskerakonna valmisolek kirjutada selgelt ja ühemõtteliselt alla senise julgeolekupoliitilise kursi jätkumisele oli igasuguste kõneluste ja kokkulepete vältimatu eeltingimus. Ilma selleta ei oleks tänast valitsust kunagi sündinud," selgitas Mikser.

Tema sõnul kehtib see tingimus ka täna. "Kui Eesti julgeoleku aluspõhimõtete osas kerkivad koalitsiooni sees kõhklused ning kaob usaldus ja üksmeel, siis seda koalitsiooni enam ei ole. Nii lihtne see ongi," oli Mikser resoluutne.

"Julgeolekupoliitika ei ole lihtsalt üks koaltsioonilepingu teema, mida võib "maksupaketi" kombel aeg-ajalt uuesti avada ja ümber vaadata, märkis välisminister.

Julgeolekuga Vene ruleti mängimise osas peab erakondade vahel ja erakondade sees valitsema nulltolerants.
Sven Mikser

Rahvusliku julgeoleku küsimuses ei saa Mikseri kinnitusel lubada võbelusi ega eestlastele ja venelastele erineva sisuga valimiskampaanialubaduste jagamist. "Julgeolekuga Vene ruleti mängimise osas peab erakondade vahel ja erakondade sees valitsema nulltolerants."

Mikser rõhutas, et usaldusväärsus NATO liitlasena on meie rahvusliku julgeoleku nurgakivi. "Meie liitlased on Eestisse lähetanud oma sõdurid, kes peavad olema valmis vajadusel oma elu hinnaga seisma meie riikluse ja iseseisvuse kaitsel. Me ise ei saa endale lubada ministrit, kes arvab, et Eesti kuulumine NATOsse on viga," leidis Mikser.

"Toom, Loone, Ivanova ja nüüd kabinetiliige Korb. Eksimise limiit on täis saanud. Loodan, et peaminister mõistab seda," hoiatas Mikser Keskerakonna esimeest.

Korbi kohtumine veteranidega

Riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) ütles teisipäeval Haapsalus veteranidega kohtudes, et tema ei toeta Eesti kuulumist NATOsse, vahendab Lääne Elu.

„Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmelisuse poolt,“ selgitas minister.

„Mulle meeldib soomlaste poliitika selles küsimuses. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomalsed ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi,“ rääkis Korb.

Täna kinnitas aga Korb, et toetab Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõtteid. Korbi sõnul peab Eesti olema NATO aktiivne liige ning panustama alliansi töösse, sest ühtne ja tugev liit on Eesti kaitsevõime oluliseks aluseks.

Korb selgitas, et oma sõnavõtus pidas ta silmas eelkõige tugeva ja iseseisva kaitsevõime arendamise olulisust. „Eesti liikmelisus NATOs on tugevdanud meie julgeolekut, oleme saanud nii praktilist kui ka poliitilist toetust oma julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ning pean seda meile väga oluliseks,“ lausus Korb.