"EKRE juhtide retoorika ja käitumine on tülgastav ja amoraalne. On olnud juba pikemat aega. Helme-juuniori rünnak välisminister Kaljuranna vastu on vaid kirss sellel tordil," kirjutas Mikser.

Äsjase KAPO aastaraamatu kontekstis tuleb aga vaadata selle hirmu- ja vihaõhutamise taha. Kas erakonna puhul, kes tahab meie veerand sajandiga taas üles ehitatud riikluse vundamendini maha kiskuda "nagu vammi täis maja", on tegu vaid "kasulike idiootidega"?

Ksenfoobia ja homofoobia kütmine, tõrvikumarsid, antieestlaste paljastamine ning rahvus- ja rassitunnuste kontroll - Eesti mainekampaaniana on see kasulik... kellele?

Me tunneme Vene propaganda hõlpsasti ära, kui see avaldub žirinovskiliku jõminana ning seisneb Eesti süüdistamises rahvuslikus diskrimineerimises või natsismi ülistamises. Ent taoline primitiivne ajupesu on tänasel päeval suunatud peamiselt Venemaa siseriiklikuks tarbeks. Eesti ühiskonda suunatud inforünnakud on aga palju nüansirikkamad, Jah, pealispinnal ujuvad siingi ringi mingid sputnikud, aga sügavamal luuakse palju subtiilsemat ja raskemini ära tuntavat narratiivi, mis püüab lammutada taastatud iseseisvuse moraalset alusmüüri.

On selge, et väidet "tegelikult on SRÜ parem kui Euroopa Liit ja NATO" on eesti publikule võimatu müüa. Aga kui püüaks näiteks nii: eestlane ei koogutanud Saksa ristirüütlite ees, ei koogutanud Vene okupandi ees ja ei pea koogutama ka Ameerika isandate ees! Eestil on oma väärtused! Sellist "lugu" jäädakse ehk juba kuulama, eriti kui see õnnestub seada mitte mõne notšnoidozorniku, vaid kaabu ja tõrvikuga eesti rahvuslase suhu!

Ja siis ilmuvad kusagilt justkui kõrvalt hästi organiseeritud ja rahastatud huvigrupid, kes märgivad, et vahi sa põnevat kokkusattumust, paljud neist "Eesti unikaalsetest väärtustest" (näitkes homoseksuaalsuse stigmatiseerimine "traditsioonilise perekonna kaitsmise" sildi all) langevad ühte meie idanaabri tõekspidamistega...

Ma kardan, et Eesti "peavooluerakonnad" (millest ühte esindan ka mina) teevad vea, kui käsitlevad EKREt põhimõttel "ära s...a torgi, läheb veel haisema". Ka ekreiitide provokatiivsete üksiklausungitega (a la "Kaljurand ei sobi presidendiks, kuna on venelane") vaidlemine on vale tee. Tuleb rääkida tervikprobleemist. EKREt ei erista teistest Eesti erakondadest nende maksu-, sotsiaal- või regionaalpoliitika. Neil lihtsalt ei ole ühtegi nimetatuist.

Küll aga on EKRE näol Eestis esile kerkinud erakond, kes on seadnud eesmärgiks põhimõtteliselt muuta seda suunda, mille iseseisvuse taastajad veerand sajandit tagasi valisid. See suund oli liberaalne demokraatia ja võimalikult tihe lõimumine demokraatliku Läänemaailmaga. Me teame, mis on alternatiiv. Ja see ei ole "uhke ja mitte kellestki sõltuv Eesti".