Suvitajad võitlevad kaubavedude vastu Saaremaa sadamas
Kuigi internetilehel ninaseleappi.eu on oma hääle Saaremaa sadama kaubasadamaks muutmise vastu andnud juba üle 180 inimese, leiab osa saarlasi, et majanduskeelud loovad eeldused inimeste veelgi suuremaks lahkumiseks saarelt.
Ninase külas Küdema lahes 2006. aastal avatud Saaremaa Sadam, mis tuntud ka Saaremaa süvasadama nime all, ehitati ristluslaevade vastuvõtuks. Selleks otstarbeks on sadamas kaks kuni 200 meetri pikkust kaid, lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks, kirjutab Saarte Hääl.
Kahjuks ei ole turismiarendajate sadama avamisega seotud ootused-lootused täitunud. Kruiisilaevu on sadamasse sisse põiganud palju vähem, kui majandustegelased lootsid. Nüüdseks on toimunud juba paar avalikku arutelu, küsimaks elanike arvamust, et anda reisisadamale ka kaubasadama funktsioon.
"Kaks arutelu on juba toimunud, kus planeerija tutvustas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Keskkonnaamet on aruande heaks kiitnud," väitis Mustjala valla maatalituse juhataja Ilmar Pungar.
Vallaametniku sõnul jagub planeerijal tööd veel täpsustatud planeeringu ja vastava dokumentatsiooni koostamisega. Heal juhul jõutakse sellega valmis sügiseks. "Kui kooskõlastused kõik saadud, alles siis läheb planeering kehtestamisele," selgitas vallaametnik.
Reisisadama kaubasadamaks muutmise vastu internetis lehekülje avanud inimesed näevad Saaremaa Sadamas Ninasele suurimat murekohta. "Kaubasadama rajamisega muutuks antud piirkond tööstusrajooniks. Pikemas perspektiivis tähendaks see aga Ninase poolsaarele hävingut," kutsub netilehekülg inimesi kaubasadamale ei ütlema.
Leheküljel on ka Eestimaa looduse fondi tegevjuhi Jüri-Ott Salmi hinnang. Peamise riskina näeb ELF suurenevat naftareostusohtu ja mõju selle piirkonna linnustikule.
Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees, AS-i Saaremaa Piimatööstus juht Andi Saagpakk ütles, et põhiliselt veetakse Saaremaalt meritsi välja puitu. "Kuna Saaremaa Sadam on kauem jäävaba, siis saab sealt ka puitu kauem välja vedada. See ongi kõige arvestatavam aspekt selle juures. Välja- ja sisseveetavad kaubavood ei ole aga nii suured, et jaguks võimsusi kõikidele kaubasadamatele. Järelikult tekib ressursside killustatus. Majanduslikult ei ole see efektiivne," arutles SEL-i juhatuse esimees.
Ninaseleappi-lehekülg on ärgitanud inimesi elektroonilisel teel arutlema ja e-kirju saatma. Oma mõtted on reastanud ka Saaremaa muuseumi teadusala asedirektor Olavi Pesti. "Ma põgusalt vaatasin, mis allkirju kogutakse, ja sain natuke pahaseks, et jälle mandri saarlased õpetavad meid. Kirjutasingi siis, et Saaremaa muutub kiires tempos indiaanlaste reservaadi taoliseks. Erinevus on selles, et USA föderaalvõimud toetavad selliseid alasid materiaalselt, Eesti Vürtspoodnike Vabariik mõistagi mitte," kirjutab Pesti.
Edasi viitab Pesti sellele, et rahvaloenduse esialgsete andmete põhjal on paar tuhat saarlast kuhugi "kadunud". "Tegelik elu saartel on võimalik ikkagi majanduse ja selle arengu põhjal. Ainuüksi õhkamisest "puutumatu looduse" ja "ökoturistide" järele ei piisa. Saaremaa ei ole (veel) üksnes suvitajate saarestik, kes nüüd avaliku kirjaga oma huvides lobitööd teevad," nendib Olavi Pesti.
Muuseumi teadustöötaja kirjale reageeris kiiresti tartlane Martin Sööt, ühinedes täielikult Olavi Pesti seisukohtadega. "Üks põhjusi, miks saarlaste arv väheneb, ei ole mitte puhas ja puutumata loodus, vaid töökohtade ja teenimisvõimaluste vähesus. Nõukogude sõjaväelastel ei õnnestunud oma lagastava ja hoolimatu käitumisega hävitada Saaremaa loodust ja linnuliike, miks me siis arvame, et seda suudab sadama laiendus," kirjutab Martin Sööt.
Olavi Pesti sõnul reageeris valuliselt tema seisukohtadele Ninasel suvitav kirjanik Maimu Berg. "Kirjutasin Bergile sedagi, et ei mõista Eesti ametlikku poliitikat maaelu väljasuretamiseks. Miks Eesti intelligendid selle vastu välja ei astu, küll aga protesteerivad sadama vastu," ütles Olavi Pesti.
