Suveaeg laastab tervist

Tartu ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu sõnul on Eesti nüüd taas õiges vööndiajas ja seepärast pole tarvis enam kella kuhugi poole keerata. Täpselt samas ajas elas Eesti ka enne aastat 1940.

“Siis tuli Nõukogude võim ja tõi Moskva okupatsiooniaja,” rääkis Teesalu SL Õhtulehele. Saksa ajal keerati Eestis küll ka kella, kuid üsna ruttu sai okupantidele selgeks, et see komme siia ei sobi.

Vaidlus kellaaja nihutamise või mittenihutamise üle kestis Eestis kümme aastat, enne kui valitsus otsustas tunamullu oktoobris, et suveajale enam üle ei minda. Paljud suveaja pooldajad aga kahetsevad, et nüüd kaotame sellegi napi valge aja, mis siiani suvel oli. “Eesti ajal oli sama olukord,” väidab Teesalu. “Varahommikul läks valgeks ja õhtul pimedaks.”

“Rahulolematuid on alati,” tõdeb füsioloog Teesalu. Paljuski just tänu tema uuringutele loobus Eesti tunamullu suveajast.

“Kuid kolmveerand küsitletutest on sellega rahul, et suveaega enam pole. Teised loomulikult tahavad kaks korda aastas kella keerata või hoopis ilma ajanäitajata elada.”

Füsioloogiateadlase kinnitusel mõjutab kevadine kellakeeramine kõige rohkem lapsi. Kümmekond aastat, kui Eestis suveaega eelistati, keerati kella just kevadisel koolivaheajal. Pärast vaheaega kooli tulnud lapsed olid närvilised, stressis ja isutud.

“Kui lapse bioloogilised rütmid on paigast ära, siis on ka tervis halb.“