"Just äsja lõppes raada spiikri pressikonverents ja see oli väga närviline," rääkis Kannike Delfile. Ta märkis, et pressikonverentsil süüdistati keskvalitsust Ida-Ukraina elanike huvide ignoreerimises ja väheses suhtlemises.

Kannikese sõnul ei ole õige öelda, et toimuval ei ole rahva toetust, kuid lõhe Ida- ja Lääne Ukraina vahel on näha ka Kiievis.

Jõustruktuuride esindajad pole usaldusväärsed

Rääkides siseministeeriumi Ida-Ukraina kohapealsetest üksustest, miilitsaülematest, kuni iga linnakese miilitsaülemani välja, ütles Kannike, et kõik nad on ära ostetud.

"Seal on ka kiievimeelset elanikkonda, aga eriteenistus on pandud paika Janukovõtši poolt ja kohapealsetele miilitsatele olukorra lahendamisel Kiiev loota ei saa," rääkis ta.

"Jõustruktuuride esindajad ei ole lihtsalt usaldusväärsed ja Kiiev ei kontrolli neid," rääkis Kannike. "Ükskõik, mis korraldusi antakse, neid kas täidetakse väga aeglaselt või ei täideta neid üldse. Selles mõttes on praegune valitsus väga keerulises olukorras."

Armee kasutamine on riskantne

Kannike ütles Ukraina senisest liigsest kannatlikkusest rääkides, et armee kasutamine ilma eriolukorda välja kuulutamata oleks kriminaalne ja eriolukorda ei ole üheski Ida-Ukraina rajoonis välja kuulutatud.

Eriolukorra väljakuulutamine peab algama rahvuslikust julgeolekunõukogust ja raadast.

Kannikese sõnul on armee kasutamine riskantne samm ja regulaararmeed ei saa tänavatel kasutada. "Ükski kindral ei riski praegu põhiseaduse piirest väljuva tegevusega," lausus Kannike. Kas armee on usaldusväärne või mitte, selgub Kannikese sõnul jooksvalt. "Nagu Krimmi sündmused näitasid, selgus armee usaldusväärsus katseeksituse meetodil," lausus ta.

Lihtsad valikud puuduvad

Kokkuvõttes tõdes Kannike, et lihtsaid valikuid Ukrainal ei ole. Mis edasi saab, on Kannikese sõnul miljoni dollari küsimus.

"Kui vaatame viimast kümmet päeva, siis üheski asustatud punktis hõivatud hoonetest ei ole ühtegi tagasi võetud," kõneles suursaadik. "Initsiatiiv on varjatud jõudude käes. Tegemist ei ole mingi rahva liikumisega, sest nn demonstrantide arvud Ida-Ukrainas on tuhandetes, mitte kümnetest tuhandetes."

Ida-Ukraina on Kannikese sõnul tööstuspiirkond, kus ei ela just palju ülikooliharidusega inimesi. "See on vaene piirkond," kirjeldas ta. "Vaest inimest huvitab see, et tal säiliks töökoht, et tema lapsed saaksid koolis käia. Inimesed vaatavad Ida-Ukraina või Venemaa poole mõttega, et jumala eest asula ainsat tehast kinni ei panda. Patriotismi, nagu näiteks mõnel määral Sevastoopolis oli, seda Ida-Ukraina ei ole."

Geopoliitilised huvid ja globaalne mäng

Suursaadiku sõnul on Ukrainas toimuv geopoliitiliste huvide kokkupõrge ja tegemist on globaalse mänguga. Diplomaatiline aktiivsus Ukraina suunal on Kannikese sõnul kõrge ja globaalne, mitte ainult regionaalne.

"Ukraina on suur maa ja väljast juhtimise võimalused on piiratud," lausus Kannike. Ta ei välistanud, et tagantjärgi võib isegi selguda, et tegelikult keegi ei juhtinudki seda tänast mängu.

Kannikese sõnul presidendivalimiste kampaania praegu käib, aga valimisteni on veel poolteist kuud. Kannikese sõnul võib arvata, et enamikes rajoonides presidendivalimised toimuvad. Kas mõnes linnas või regioonis need läbi viikase või mitte, seda aeg näitab.

"Rääkides demokraatiast, siis kahtlemata vajaks Ukraina legitiimset presidenti," sõnas Kannike. Kui raada koosseis on tunnustatud, siis peale selle demokraatlikult valitud juhti Ukrainas pole, kõik on kohusetäitjad.