Tee-ehituse kriminaalasja põhjal nähtub, et Marika Priske ja Toomas Luman kohtusid ning väidetavalt mainis Luman, et kui nad saavad Liiapeksi-Loobu lõigul oma tahtmise, võtab Nordecon Aruvalla-Kose hankel vaided tagasi.

Seega, kui uskuda riigiprokuröri kirja pandut, tegi Eesti kaubandus-tööstuskoja esimees ettepaneku, millest keeldumise korral oleks tema firma jätkanud teise ja palju suurema hanke pidurdamist, vahendavad ERR uudised ETV saadet „Pealtnägija“.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et tegemist oli survestamisega. Evestuse sõnul oli kahtlus, et nende suurte eurorahade kasutamises võib esineda rikkumisi. Seetõttu jälgis kaitsepolitsei näiteks minister Juhan Partsi tegemisi.

Luman ise nimetas seda prokuröri kokku kirjutatud luuletuseks ja „Pealtnägijale“ kommentaari ei andnud. Majandus- ja kommuniktsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ei soovinud samuti ise Pealtnägijale kommentaari anda, ka minister Parts keeldus kommentaarist.

Maanteeameti toonane juht Tamur Tsäkko rõhutas, et ka teised ehitusfirmad käisid lobitööd tegemas, kuid Nordecon oli agressiivsem ning ajas asju tänu tutvustele kõrgemal tasemel. Tsäkko ütles „Pealtnägijale“, et ta võttis seda kui rutiini ja ei allunud väljapressimisele.

Isegi kui Nordecon väidab, et mingit vahetuskaupa ei pakutud, siis vähemasti ametnikud said sellest niiviisi aru. On näha, et 2010. aasta suvel hakkasid ametnikud tegutsema, et selline vorst-vorsti vastu tehing ära teha. Nordeconi blokkimine kulutas aega ja neil oli hirm, et Eesti riik jääb tee-ehituseks mõeldud euromiljarditest üldse ilma.

Aastatel 2010-2013 oli Eestil ajaloo suurm eurorahade kasutamise võimalus summas 400 kuni 450 miljonit eurot ehk ligi kuus miljardit krooni tuli Eesti teede ehitusse investeerida.

Teede-ehituse kriminaalasi puudutas kolme maantelõiku, Liiapeksi-Loobu, Aruvalla-Kose ja Loo-Maardu teed.

Toomas Luman on Nordeconi nõukogu esimees ja parteide suurrahastaja.