"Kui alampalgast rääkida, siis paljudele ettevõtetele on üldse arusaamatu see, et miks meil peaks olema alampalk. Tõepoolest, me ametiühingutega ei liigutanud seda aastaid ja nüüd tõstsime kokkuleppel seda 10 protsenti, aga tegelikult on sellel tõstmisel doominoefekt. See tõus läheb järgmistesse palgaastmetesse kohe edasi," ütles Veskimägi.

"Mõistlik on ikkagi see, et tööandja ja töövõtja lepivad palgas ise kokku, selleks ei pea olema alampalka määratud. See võiks olla vaba, ega kõikides Euroopa riikides ei ole samuti ju alampalka," lisas Veskimägi.

Suurärimehe sõnul saavadki Eestis alampalka veel vaid osad töötajad tekstiili- ja turvatööstuses ning õmblussektoris.

Maksu- ja tolliameti poolt Delfi majandusele välja antud statistika alusel oli aga mullu alampalga saajaid lausa 14 914.

Nende inimeste seas ei kajastu vaid ühest kohast miinimumpalka saavate inimeste arv, mis tähendab, et seal võib olla ka inimesi, kes töötavad osakoormusega mitmel kohal ja kelle sissetulekute kogusumma jääb miinimumpalga piirile.

Üle kuue kuu kogupalgatuluna miinimumpalka saanud inimeste arv aastatel

2008-2012:

2008
10 796

2009
14 148

2010
15 717

2011
14 487

2012
14 914

2008. aastal oli miinimumpalk 4350 krooni ehk 278 eurot. Tänavu jaanuaris tõsteti miinimumpalka 320 eurole.