Suurem osa inimestest ei patusta telepildi hankimisel
Kuigi tehnilise järelevalve ametil (TJA) puuduvad kindlad andmed selle kohta, missuguses ulatuses on telepildi piraatlus Eestis levinud, kinnitab amet, et suurem osa inimestest Eestis vaatab televisiooni legaalsel teel.
"Kui aga arvestada, et ligikaudu 600 000 majapidamisest Eestis on kaabeltelevisiooni liitumisega 390 000 ja maapealse leviga televisiooni vaatab 133 000 majapidamist, ning kui lisada siia ka Viasati klientide arv, siis võime järeldada, et valdav enamus vaatab televisiooni legaalsel teel," teatas TJA. Lõpparvu saamiseks on arvestatud Viasati 2014. aasta kokkuvõtet, kust selgub, et iga kaheksandas kodus Eestis kasutatakse Viasati teenust.
Televaataja vaba valik
Seoses Eesti Päevalehes ilmunud looga, et paljud Ida-Virumaa elanikud ei saa Eesti kanaleid vaadata, sest satelliittelevisiooni nägemiseks kasutatakse piraatkaarte või halle kaarte, mis edastavad peamiselt Venemaa telekanaleid, tõi TJA peadirektori asetäitja Priit Soom välja, et üldkasutatavat teenust pakkuvatel kaabeltelevisioonioperaatoritel on kohustus edastada oma pakettides Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja (ETV, ETV2) teleprogramme ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja programme, mis on kaabellevivõrgu piirkonnas nõuetele vastava signaalitugevusega vastuvõetavad ja mille eest televisiooniteenuse osutaja ei nõua tasu. "TJA kontrollib selle nõude täitmist regulaarselt ja probleeme me tuvastanud ei ole," selgitas Soom.
"Peame oluliseks rõhutada, et antud kohustus kehtib üldkasutatavat teenust pakkuvatele operaatoritele, mille alla ei kuulu näiteks hotellide poolt koostatud ja oma võrku suunatud paketid." Sama kehtib ka kortermajadega, kus võivad kasutusel olla ühisantennisüsteemid, mille antennid on suunatud Venemaa suunas, nii nagu on toodud Tapa linna näide Eesti Päevalehe loos. "Sageli on kortermajades paralleelselt üldkasutatav kaabeltelevisioonivõrk, millega on kättesaadavad Eesti programmid. Kui osad korterid eelistavad kasutada oma maja ühisantennisüsteemi, siis on see nende vaba valik, mida võimaldab ka kehtiv seadusandlus," lisas Soom.
Rohkem reklaami Eesti kanalitele
TJA esindaja nentis, et samas ei sunni ükskõik missugune kohustus Eesti kanaleid edastada televaatajaid neid reaalselt vaatama. "Siin võiks probleemi üheks lahenduseks olla Eesti telekanalite valikuvõimaluste laialdasem reklaamimine," tõi amet välja.
Kõik Eesti avalik-õiguslikud telekanalid ning ka mitmed Eesti eratelekanalid on maapealsest digitelevisioonivõrgust (antenniga) üleriigiliselt tasuta kättesaadavad. Ka selle võrgu leviala nõuetele vastavust on TJA kontrollinud.
"Kuna kohalikud kaabeltelevisioonioperaatorid pakuvad klientidele võrdlemisi mitmekesiseid kanalipakette, siis pole eestimaalased just väga nii-öelda satelliittelevisiooni (paraboolantenniga) vaataja rahvas. Siiski leidub neid, kes ei rahuldu olemasolevate kaabeltelevisioonioperaatorite või satelliittelevisiooni pakkuja (Viasat) pakutava valikuga, ning soovivad ise valida, milliseid taevakanaleid tuhandetest vastu võtta," tõi Soom välja.
Eestis on karistatav meediateenusele (sh televisiooniteenus) või nendele juurdepääsu võimaldavale teenusele ebaseaduslikku juurdepääsu võimaldavate seadmete või tarkvara ärilisel eesmärgil valmistamine, edasiandmine, paigaldamine, hooldamine, omamine või reklaamimine.
Mis on hall piraatlus?
Paljude satelliitkanalite vaatajaõigust pole võimalik Eestist ametlikult osta, kuna sisutootjatel on erinevad autoriõiguse või leviregiooni piirangud. Nendest piirangutest kõrvale astumiseks kasutataksegi kas nii-öelda halli piraatlust.
Hall piraatlus (hallid kaardid): vaatamisõigus ostetakse teisest riigist, aga vaadatakse riigis, kus kanal pole mõeldud ametlikult levima.
Must piraatlus (piraatkaardid): vaatamisõigus hangitakse täiesti mitteametlikult.
