Suured kulud võivad tööseaduse põhja lasta
Mail keskel kooskõlastas rahandusminister Ivari Padar sotsiaalministeeriumi eestvõttel valminud eelnõu klausliga, et enne valitsusele esitamist tuuakse seal välja riigieelarvele tekitatavad lisakulud. Eelmisel nädalal saatis sotsiaalminister Maret Maripuu valitsusele eelnõu, mille seletuskirjas hinnatakse, et seaduse tulemusel tuleb riigil leida 200–300 miljonit krooni aastas.
Seda raha pole aga koalitsioonierakondadel lihtne leida, sest järgmiste aastate eelarvetes on valitsuse soovide ja tegelike võimaluste vahel kümnete miljardite suurused käärid. Töölepinguseadusest tulenevate kulude arutelu võib alata juba homsel valitsuskabineti istungil.
Ligi sõnul ei kandnud eelnõu koostamisel osalenud sotsiaalpartnerid täit vastutust riigieelarve ees. “Valitsus oli küll seal juures, kuid nende esindajate käsutuses olnud info oli vananenud,” möönis ta. “Nüüd on selge, et eelnõu rahaline pool tuleb muust osast välja tõsta.”
Sotsiaalministeeriumi uuest eelnõust selgub, et peamised eelarve lisapained on seotud töötaja tasemekoolituse vabastamisega erisoodustusmaksu alt ning töötu abiraha ehk töötutoetuse kasvuga. Esimene neist võib riigilt tagasihoidliku arvestuse alusel röövida 102 miljonit maksukrooni aastas. Teise rahastamine vajaks 50 miljonit lisakrooni, juhul kui töötute hulk jääb praegusele väikesele tasemele. Eelnõus kavandatakse nimelt töötutoetuse sidumist palga alammääraga.
Lisaks sellele toob riigieelarvele täiendavat kulu lapsevanematele makstava lapsepuhkusetasu ligi 70%-line kasv. See võib olenevalt hinnangust lisada riigieelarvesse 40–130 miljonit krooni lisakulu.
