SUUR ÜLEVAADE | Kes olid kevadisel istungjärgul kõige aktiivsemad riigikogulased? Kes ei võtnud kordagi suures saalis sõna?

 (71)

Jaanuarist juunini väldanud riigikogu kevadise istungjärgu 71 istungist kõigil osales kuus saadikut. Hulgaliselt oli neid, kes erinevatel põhjustel rohkem kui 20 istungilt puudusid.

Aktiivseimad istungitel osalejad olid Priit Sibul ja Maire Aunaste Isamaa Erakonna fraktsioonist, Meelis Mälberg ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Viktor Vassiljev Keskerakonna fraktsioonist ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioonist, osaledes kõigil 71-l kevadperioodi istungil.

Lisaks täiskogu istungitest osavõtule on riigikogu liikmetel veel mitmeid tööülesandeid, mis võivad riigikogu istungi ajaga kattuda, ja seetõttu tuleb suurimate puudujate puhul vaadata ka nende põhjuseid.

"Riigikogu liikmete töökohustuste hulka kuuluvad näiteks välislähetused. Välislähetusi on rohkem neil riigikogu liikmetel, kes esindavad riigikogu rahvusvahelistes organisatsioonides ja välissuhtluses," selgitas riigikogu pressiesindaja Merilin Kruuse.

Riigikogu esindamisel rahvusvahelises suhtluses on suurem roll näiteks väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetel. Peale välislähetuste on rahvasaadikuil ka muid tööülesandeid, mis võivad istungi ajaga kattuda. Näiteks Eesti-sisesed lähetused ja kohtumised, osalemised konverentsidel ja esinemised koolides.

"See loetelu ei ole ammendav, kuna riigikogu liige määratleb ise oma töö sisu ja paneb paika oma päevakava," märkis Kruuse.

Seotud lood:

Suurimate puudujate seast tõusevad esile eelkõige Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed.

Reformierakondlaste puudumiste peapõhjuseks on välisvisiidid ja riigikaitsetegevused: Taavi Rõivas ja Kalle Palling, kes puudusid vastavalt 31-lt ja 28 istungilt, viibisid märtsis mitme istungi ajal reservohvitseride kursusel ja osalesid mais suurõppusel Siil. Rõivas puudus reservohvitseride kursuse tõttu kaheksalt istungilt, Palling omakorda kuuelt. Siil tähendas nii Rõivasele kui Pallingule kolmelt istungilt puudumist.

Kuna mõlemad kuuluvad ka Euroopa Liidu asjade komisjoni, tuli neil ette ka mitmeid selle tööga seonduvaid välisvisiite. Palling puudus välislähetuste tõttu 11 istungilt. Rõivas pole riigikogu kantseleile veel täpset infot oma kõigi puudumiste kohta esitanud, mistõttu pole tema lähetuste koguarv hetkel teada.

Lisaks sellele käis Palling kahe istungi ajal Pariisis "Future of Work" konverentsil ja muudel kohtumistel.

Rõivas käis nelja istungi ajal üritusel "Blockchain Confrence Asia" ja ühe ajal Davosi majandusfoorumil. Lisaks pidas ta kohtumisi Tartumaal.

Kui kahe reformierakondlase puudumiste taga peituvad peamiselt välislähetused ja riigikaitselised üritused, siis 32 korraga istungitelt puudumise rekordit hoidev Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Olga Ivanova käis vaid ühel välisvisiidil, mistõttu pidi ta kolmelt istungilt puuduma. Ivanova selgitas oma eemalolekut tervislike (kuue istungi ajal) või perekondlike (11 istungi ajal) põhjustega, samuti käis ta üheksa istungi ajal valijatega kohtumas. Lisaks põhjendas Ivanova veel kolmelt istungilt puudumist sõnaga "kohtumine".

27 istungilt puudunud Ivanova fraktsioonikaaslane Karin Tammemägi puudus eelkõige tervislikel põhjustel (11 korda). Jaanuaris tikkus haigusevimm külge kolmel neljapäeval järjest, kolmapäevastel istungitel sai ta aga osaleda. Tammemägi kohtus mitme istungi (7) ajal ka valijatega. Lisaks viibis ta muudel kohtumistel ja osales kõrgematel riigikaitsekursustel.

SDE fraktsiooni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv Marianne Mikko viibis 29-st puudutud istungist 27-l välislähetusel. Kahel korral esines ta Mustamäe gümnaasiumis.

Aktiivseimad saadikud on vabaerakondlased

Riigikogu istungite esinemise statistika ei ole ainus ega ilmselt ka mitte kõige olulisem riigikogulaste tööviljakuse näitaja, kuid juba mitmel aastal on selgelt välja joonistunud vabaerakondlaste sõnakus.

Mitmed fraktsiooni kõneisikute sõnavõtud esindavad kogu fraktsiooni seisukohta ja võimalikud tähelepanu saamise eesmärgil peetud kõned ja esitatud küsimused kergitavad nii mõnegi liikme esinemiste arvu.

Kõige aktiivsemate saadikute esikolmikusse kuuluvad Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Krista Aru, Külliki Kübarsepp ja Andres Herkel. Aru võttis riigikogu suures saalis sõna 147 korral, esitades 118 küsimust ja pidades 29 kõnet.

Loe veel

Teises äärmuses paistsid silma aga keskerakondlased: Mihhail Korb, kes oli küll aktiivne istungitel osaleja (64 korda), riigikogu saalis sõna ei võtnud. Vaikis ka 51 istungil osalenud Vladimir Velmani mikrofon. Ühe sõnavõtuga paistsid silma keskfraktsiooni liikmed Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Olga Ivanova ja Enn Eesmaa.

Teistest fraktsioonidest vaikis vaid reformierakondlase Deniss Boroditši mikrofon. Isamaalane Maire Aunaste kasutas oma õigust istungil sõna võtta ühel korral.

Kui vabaerakondlased on ka varem aktiivsusega silma paistnud, siis Ivanova, Aunaste ja Velman kuulusid passiivseimate saadikute hulka ka möödunud aastal.

Sügisene istungjärk algab 10. septembril.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare