"Suud puhtaks": Kas ja kuhu rajada Konstantin Pätsi mälestusmärk?
Arutelu, kas püstitada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsi mälestusmärk, kestab juba rohkem kui aasta.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) eestvedamisel esitasid 18. jaanuaril 2016 Eesti Lipu Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica riigikogu juhatusele pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.
Juba enne pöördumist peeti mälestusmärgi rajamise teemal arutelusid nii huvigruppide kogunemistel kui leheveergudel. On neid, kes toetavad Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamist Kuberneri aeda, leidub ka neid, kes leiavad, et ainuüksi Pätsi monument Toompeale ei sobi. Alternatiivina pakutakse mälestusmärki, mis on pühendatud mitmele riigitegelasele, sh ka Pätsile. Palju on ka neid, kes ei toeta üldse Pätsile mälestusmärgi rajamist, olenemata sellest, kus see paiknema hakkaks.
Suud aitas puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.
Loe saates toimunud põnevat arutelu blogist!
Mälestusmärgi rajamise poolt
Ideed on toetanud näiteks Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, paljud teised ajaloolased ja president Arnold Rüütel.
Velliste selgitas käesoleva aasta 7. jaanuaril, et kuidagi on juhtunud nii, et Tallinna kesklinnas on ainus poliitiku monument Boriss Jeltsini oma. "Kuna Eesti Vabariigi 100. aastapäev läheneb, on selline seis kummaline. Paistab, et monumentide paigutamine ei ole meil läbi mõeldud."
Tema sõnul tunnustavad ajaloolased Eesti iseseisvuse loomise puhul ennekõike nelja mehe rolli: Johan Laidoner, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Jaan Poska. "Tartus on Jaan Tõnisson piisavalt ära märgitud ja Viljandis Laidoner, Kadriorus on Poska maja. Pätsil seda pole. Oluline pole niivõrd Pätsi isik, kuivõrd see, et tegu oleks monumendiga vabariigi väljakuulutajale," märkis Velliste, kelle arvates ei piisa Pätsi mälestamiseks Tahkuranna mälestusmärgist, mis on rajatud tema sünnikoha äramärkimiseks.
"Pätsile on ette heidetud 1934. aastat ja nimetatud seda riigipöördeks. See on Nõukogude ajalookirjutuse moonutatud asi, sest Päts kuulutas välja kaitseseisukorra, mis oli täiesti seaduslik. Riigipööre oleks ebaseaduslik," tõdes Velliste.
"Aga esimesed, kes kaitseseisukorra väljakuulutamise peale Pätsi kätt surusid, olid Jaan Tõnisson ja August Rei ning selle toetuseks tegi muide avalduse ka Eesti kirjanike liit," märkis ta.
Mälestusmärgi rajamise vastu
Ajaloolane Jaak Juske leiab, et ainuüksi Konstantin Pätsile pühendatud monument Toompeale ei sobi, kuid kindlasti väärib Päts kui üks Eesti riigi loojaid mälestusmärki – hoolimata sellest, et Pärnumaal Tahkurannas tema sünnipaigas juba on uhke obelisk.
"Kuid tekib küsimus, kas praeguse demokraatliku Eesti parlamendihoone kõrvale sobib panna kuju isikule, kes korraldas 1934. aastal riigipöörde, asendades demokraatliku riigikorra vaikiva ajastuga. Üksnes Pätsile pühendatud kuju sinna ei sobi. Kuuldavasti on ka riigikogu kantselei samal seisukohal," ütles Juske.
Ajaloolane on teinud kompromissettepaneku püstitada Toompeale mälestusmärk kolmele julgele päästekomitee liikmele: Pätsile, Vilmsile ja Konikule. "See Eesti ajaloos oluline kolmik väärib kindlasti Toompeal asuvat mälestusmärki. Tegemist oleks mälestusmärgiga just Eesti riigi loojatele, meie iseseisvusele. Parima kunstilise lahenduse selgitaks välja juba avalik konkurss."
President Kersti Kaljulaid ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga. "Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... Ma ei läheks seda avama," sõnas Kaljulaid usutluses Sakalale.
