Suud puhtaks! Kas metsad raiutakse maha?

 (130)
RMK lageraie Kangrus
RMK lageraie KangrusFoto: Madis Veltman

Täna algas ETVs uus arutelusaade "Suud puhtaks". Esimeses saates räägitakse Eesti metsade olukorrast.

Suud puhtaks! Mis metsadest saab?
Tarmo Tüür: looduskaitsjad ei ütle, et metsa ei pea raiuma. Saab leida kompromissi, nii et kõik on rahul. Puudu on oskusest kompromissi otsida, riik ei suuda oma rolli kanda. 
Talijärv: süüdistatakse, et metsaregister lekib. Metsaregistris on andmed vaid metsa kohta. Metsaandmed on kõik avalikud. Küll on küsimus, et millal tekivad sinna andmed, kes on metsaomanik. Need ilmuvad sinna siis, kui metsaomenik on esitanud metsateatise. Ka mulle on helistatud, kuigi metsaomanik on mu abikaasa. Tema andmete järgi on peilitud, et mul võiks olla huvi metsa raiuda. Ma ei tea, kas seda on võimalik lõpetada, sest guugeldades on võimalik teada saada, kes on kinnistu omanik. 
Kallas: lisaks küsimusele, kui palju riigimetsast raha saab, tuleb küsida, kui palju raha jääb välja võtmata. Väljavõtmata raha on sama palju kui väljavõetut. 
Bert Rähni, loodusturismi edendaja: turism 7% SKPst. Metsas käivad inimesed, ka Eesti kuvandi loomine, ühest küljest panustame miljoneid, et rääkida oma metsast, aga loome ka reegleid, et mets maha raiuda. 
Marek Kase, Stora Enso: 40 000 inimest töötavad metsasektoris, kõik väljaspool linnasid. See ka sotsiaalne väärtus, mida pahatihti unustame. 
Renno Nellis, kotkaklubi: metsandus on majandusele oluline. Oluline on sektori tasakaalustatus, lisaks majanduslikule väärtusele on unustatud sotsiaalsed väärtused ja keskkonnaväärtustele on vähe tähelepanu juhitud. Tööstus suudab toodet väärindada tänasest paremini, seda on võimalik teha koos keskkonnakaitse ja sotsiaalsete väärtuste hoidmisega. Metsas on 20 000 liiki, kes ei saa oma huvide eest seisma, seda peame meie tegema. Meil on mingit pööret vaja, on efektiivsemat kaitset ja ilmselt ka efektiivsemat majanduspoolt. 
Henrik Välja, metsa ja puidutööstuse liit: puidu väärindamine on, kus tulevik täna liigub. Nõudlus toodete järgi kasvab, kasvavad ka meie teadmised, kuidas tooteid teha.
Vakra: Kaitsealasid ostetakse erametsaomanikelt tagasi. Nelja miljoni eest ostetakse kaitsealuseid metsasid tagasi. 
Andres Talijärv, keskkonnaministeeriumi kantsler: keskkonnaministeerium ei mõtle ise seaduseid välja, vaid küsib arvamusi teadlastelt, huvigruppidelt, eelnõu tuleb kompromissina. 
Sims: minu ülesanne on tegeleda statistilise metsainventuuriga. Meie ei tegele poliitika tegemisega. Meie anname lihtsalt numbreid. 
Lõhmus: kas peale juurdekasvude ja raiemahtude on metsas veel mõni asi, mida jälgima peaks?
Viimase 60 aasta jooksul on meil juurde tekkinud 0,9 miljonit metsa. See on uus mets. Vanemaid on 1,4 miljonit hektarit. Need raieküpsed metsad tekivad sealt 0,9 miljoni seest alles 10-20 aasta pärast. 
Asko Lõhmus, teadlane: teadus on tänapäeval edasi arenenud, teadusel on vastus, kuidas metsaväärtuseid kokku panna. Jagame metsa kolmeks, sotsiaalsed, ökoloogilised ja majanduslikud väärtused. Looduskaitsja saab loodust kaitsta ka nii, et natuke raiutakse ja inimesed käivad. Väärtusi vahetades jäävad kõik väärtused loodetavasti alles. Põhiküsimus on, kas tasakaal on paigast ära. 
Aigar Kallas, RMK juht: metsa raiutakse parasjagu, kui eeldame, et RMK on aru saanud õigesti, mida ühiskond tahab. Täna on riigimetsadest 20% range kaitse all. Enamus riigimetsadest on okasmetsad, mõlema pindala on suurenenud. Kuusikute ja männikute olukord ilmselt keeruline, riigimetsas oleme selle vastu suutnud võidelda. Riigimetsas raiume igal aastal ühe protsendi. Õnneks asi pole asi nii hull, et riigmets oleks nagu malelaud.
Rainer Vakra, riigikogu keskkonnakomisjon: metsaseadust pole mõtet enne arutada, kui meie kasutatud metsaraie numbrid muutuvad niivõrd. Ühiskond on arenenud, ühiskond ei ole nõus aktsepteerima seda, kuidas varem on metsa majandatud. 26% Eesti metsast on kaitse all. Nüüd tuleb vaadata, millise kvaliteediga on need metsad. Seda metsa kvaliteeti tuleb ümber vaadata. Range kaitse all on kümmekond protsenti.
Ando Eelmaa, erametsaliit: küpset metsa nähes ei tahagi raiet väga näha. Õnneks tehakse raiet täna kiiresti. Oleme keskkonnakaitses jõudnud süsteemsesse kriisi. Meie metsavarud kui kunagi varem mõõdetud ajaloos. Kaitseme metsa rohkem kui kunagi varem, teame seda rohkem, aga tulemused pole kellelegi rahuldavad. Peame selles küsimuses aru pidama, et milles probleem on. Me kõik ajame justkui sama asja, aga igaüks tegeleb oma nišiga. 
Tullus: Turovski ei eksi, aga oleme sellele mõelnud. Üle 200 000 ha metsa on range kaitse all. Jätame säilikpuid. Kõige selle peale on mõeldud. Me tuleme palju vaesemast metsaolukorrast, kuidas kõik need elurikkused siis siia jõudsid. Kaitsealust metsa on mitusada tuhat hektarit. Võime vaielda, mitu % liigirikkuse tagab, aga sellele kokkuleppele on ühiskond jõudnud. 
Turovski: noortel ei ole väljavaated, kui küpsed pole kindlate massiividena kohal. Küps mets valmib 80-90 aastaga. Siis on see küps mets kõigi putukate, loomade ja parasiitideta. Siis on seal kogu ökosüsteem. Küps mets, suurte massiividena hoiab metsa loodust, sest on looduslikke kaitsjaid. 
Allan Sims, keskkonnaagentuur: varasemad numbrid ei põhinenud Eesti, vaid naabermaade mõõtmistel. Nüüd on meil Eesti andmete põhjal välja arvutatud numbrid.
Tarmo Tüür, looduskaitsja: rahvast huvitab, mis väärtused on metsas. Kas nad on välja suremas. Samuti, kas raiume okaspuud rohkem. 
Rosenvald: tööstus vajab just okaspuud. Ei arva, et oleks vajalik, et oleks täiesti tasakaalus, aga suund peaks olema sinnapoole. Et lehtpuid raiutakse vähem ja okaspuid rohkem, sellega tuleb tegeleda. Kuusikuid ei saa hoida, aga männikuid saab. 
Hardi Tullus, professor: ka majandusmetsadest raiume vähem, kui on juurdekasv. Me raiume metsa, mis on paljude aastakümnete jooksul kasvanud. Raiume männikuid, mis on tsaariajal kasvama hakanud. Aastane raiemaht võib kõikuda ega saa ühtlane olla. Kui küpset metsa kogunenud, võibki mõnel aastal raiuda rohkem kui teistel. Miks inimesed noori puid ei armasta? Kõik vanad puud on kunagi noored olnud. 
Raul Rosenvald, teadur: raie ei tohi juurdekasvu ületada. Eesti metsaraie ei ole ületanud juurdekasvu, aga teatud puuliikidel, eriti kuusel on raiutud pikalt rohkem, kui juurde kasvab. 
Gunnar Lepasaar, metsaomanik: miks peaks omanik oma metsa kahjustama? Sellel pole mõtet. Viljakates kuusikutes on raievanuse alandamine mõistlik. Milleks mädandada puitu, kui seda saab väärindada. 
Aleksei Turovski: Paljud loomaliigid ei saa läbi lagendiku minna. Nad ei saa hakkama, kui mets on malelauakujuline. 
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-sylvesteri-endised-omanikud-tahaksid-eestisse-ehitada-miljard-eurot-maksva-tehase?id=76859328
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rainer-vakra-eesti-metsade-tulevik-nouab-seadusandja-tait-tahelepanu?id=76927354
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pomerants-metsaregistri-massilist-leket-pole-pohjust-kahtlustada?id=76947872
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/eesti-metsadest-on-kadunud-60-000-linnupaari-aastas?id=76943326

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare