"SUUD PUHTAKS" BLOGI |TÜ teadlane: tegelikult on seksuaalse ahistamise puhul vähe pistmist seksuaalsusega, pigem võimuga

 (194)

"SUUD PUHTAKS" BLOGI |TÜ teadlane: tegelikult on seksuaalse ahistamise puhul vähe pistmist seksuaalsusega, pigem võimuga
Foto: Taavi Sepp

Uuringute järgi on iga teine naine vähemalt korra elus kogenud seksuaalset ahistamist. Millal saab argihuumorist süütu flirt ja lõpuks jõhker ahistamine? Kes määrab piirid ja kuidas need ära tunda? Suud aitab puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.

Tartu Ülikooli teadlane Katri Lamesoo rääkis, et tegelikult on seksuaalse ahistamise puhul vähe pistmist seksuaalsuse, vaid peamiselt võimuga.

"Need on soolised võimusuhted meeste ja naiste vahel. On ka selline termin nagu "sooline ahistamine". Viimasel ajal on räägitud, et peaks töökohal loobuma "seksuaalsest ahistamisest" ja rääkima "soolisest ahistamisest". Asja tuum ei ole seksuaalsuses, vaid võimusuhetes," rääkis Lamesoo.

Ta ütles, et on uurinud ja viinud läbi meditsiiniõdedega intervjuusid ning tal tekkis küsimus, miks nad midagi ei tee. Esiteks seetõttu, et on võimusuhe, aga väga paljud ka lihtsalt ei tea. "Õed tahavad rääkida sellest, mida teevad arstid, kuigi patsientide teod on palju räigemad. Kui küsin, kas küsimus on võimus või sugutungis, siis vastus oli, et jah, loomulikult on asi selles, et nad on mehed. Siis aga öeldi, et naisarstidega nii ei tehta, naisarste austatakse. Nad ainult arvavad, et naisarstidega seda ei toimu," rääkis Lamesoo.

Justiitsministeeriumi asekantsler Katrin Härmand lausus, et kõik õigusaktid, mis Eestis seda teemat käsitlevad, räägivad, et seksuaalne ahistamine on isiku tahte vastane tegu ja piir on seal, kus käitumine väljub tavapäraste inimsuhete käigus talutavast käitumisest.

Loe veel

Seotud lood:

Ta ütles, et palju sõltub olukorrast. Ta tõi näite, et kui mees võtab naiselt ööklubis ümbert kinni ja kutsub ta tantsima, siis kui naine võtab käe ära, peaks olema arusaadav, et see on ei. Kontoris on juba käe teise inimese õlale panemine vale. "Seadus annab väga hea põhja kaaluda iga kaasust eraldi," ütles Härmand.

"Suud Puhtaks" seksuaalsest ahistamisest
Espenberg: politsei igale poole ei jõua, inimesed peavad suutma ise selle korda ajada. 
Pakosta: tööl või koolis on kultuuri tekitaja asutuse juht, see on asutuse juhi ülesanne luua selline kultuur, kus sellist ei saa juhtuda.
Mis juhtub, kui ahistaja ei saa adekvaatset tagasisidet oma tegevusele? Pulver: ahistaja ei pea seda ahistamiseks, ta ei leia, et teeb midagi, mida ei tohi. Ilus oleks mõelda, et kõrvalistujat ei vaadata asjana, mida pruukida, on on isu. Mida enam vaadatakse inimesi kui vahendeid millegi saavutamiseks, seda enam on seksuaalset ahistamist. Kõik inimest ei tunnusta teise õigust olla tema ise. Mida enam on kõva käe poliitikat, seda enam on väärkohtlemist. Inimene on vaba olend, ta otsustab ise, kas allub karmidele reeglitele või mitte. On raske karistada inimest, kes ei arva, et ta teeb midagi valesti. 
Merle Haruoja: tihti satuvad ohvrid süüdistuste alla, kui nad räägivad sellest, mis toimus. Peame arvestama, et lapsed on abitus seisundis. Ka puuetega inimestest peab rääkima, ka nemad on haavatavad. 
Kalvik: laste hirmu või tahtmatust isaga suhelda tõlgendatakse tihti ema kasvatusena, et ema on ta selliseks kasvatanud. Mees püüab selgeks teha, et naisel on mingid diagnoosid. Laps ei oska rääkida asjadest, mida ta pole kogenud. Lapsepõlves jäävad asjad tihti selle taha kinni, et seda ei usuta. 
Reimo Raivet, politse: see oli väga kurb lugu, aga selliseid on Eestis väga palju. Lapsed kahjuks ei mõista, et see on väär. Oluline on, mida teised mõistavad või ei mõista. Usun, et olukord on läinud parem, kuid fakt on, et iga päev toimuvad meil kodudes seksuaalsed väärkohtlemised. Kõige enam väärkohtlemist toimub kodudes. 
Katri Lamesoo: tegelikult on siin vähe pistmist seksuaalsuse, vaid võimuga. Need on soolised võimusuhted meeste ja naiste vahel. On ka selline termin nagu sooline ahistamine. Viimasel ajal on räägitud, et peaks töökohal loobuma "seksuaalsest ahistamisest" ja rääkima "soolisest ahistamisest". Asja tuum ei ole seksuaalsuses, vaid võimusuhetes. Olles uurinud ja viinud läbi meditsiiniõdedega intervjuusid, on küsimus, miks nad midagi ei tee. Esimene on võimusuhe, aga väga palju on ka seda, et nad lihtsalt ei tea. Õed tahavad rääkida sellest, mida teevad arstid, kuigi patsientide teod on palju räigemad. Kui küsin, kas küsimus on võimus või sugutungis, siis vastus oli, et jah, loomulikult on asi selles, et nad on mehed. Siis aga öeldi, et naisarstidega nii ei tehta, naisarste austatakse. Nad ainult arvavad, et naisarstidega seda ei toimu. Tõsi, seda ma ei tea. 
Espenberg: ahistamisi on erinevaid, meestel füüsilisem kui naistel. 
Pille Tsopp-Pagan: Enamik ahistamisi toimub bussis, rongis. Me ei pruugi naistena ka alati aru saada. Mõtlesin oma elu peale, et ka minul kunagi  oli midagi sellist. See on väga valdav probleem.
Ülle Kalvik, psühholoog: ka perekondliku seksuaalse ahistamise peab mängu tooma. Lähisuhtes tulevad enne välja kui avalikus ruumis. 
Urmas Espenberg: räägime põhjustest, aga mis on algpõhjused. Sotsioloogid arvavad, et üheks põhjuseks on kaasasündinud agressiivsus, see on ellujäämisinstinkt, mis aga teatud olukorras muutub ohtlikuks teisele. See on osaliselt kaasasündinud, aga osaliselt õpitud.
Merit Lage, lastekaitse liit: Olen nõus, et inimesed ei julge pöörduda. Üks põhjuseid, miks ei julgeta, on ohvri süüdistamine. Väljatulemine sellega, et on ahistatud, on väga keeruline. Tuleb uus ahistamine. Kuidas me suhtume sellesse, kui kaaskodanik ütleb, et talle on liiga tehtud.
Härmand: eelmisel aastal 55 tsiviilõiguslikku lähenemiskeeldu, lisaks kriminaalasja lähenemiskeelud. 
Albrant: Soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtib üle 10 aasta, aga inimesed pöörduvad vähe. Inimesed ei julge kuhugi pöörduda. Inimestel on suur hirm rääkida. Ega muidu uuringud ei ütle, et ahistamist on palju.
Kai Härmand, justiitsministeerium: Kõik õigusaktid, mis Eestis seda käsitlevad, räägivad, et see peab olema isiku tahte vastane ja piir on seal, kus käitumine väljub tavapärase inimsuhete käigus talutavast käitumisest. Eitus ööklubis saab olla ühesugune ja mujal teistsugune. Pole vaja digiallkirjaga nõosolekut. Kui võtan Annelt ümbert kinni ja kutsun ta tantsima. Kui ta võtab mu käe ära, peaks olema arusaadav, et see on ei. Kontoris on juba käe õlale panemine vale. Seadus annab väga hea põhja kaaluda iga kaasust eraldi. 
Kasesalu: näen ahistamist igal pool, seda on palju, kaebusi on vähe. Loomulikult käsi käib. Sa ei võta tantsima naist, kes ei meeldi. Mind on ka ahistatud, aga ausalt öeldes pole mina ka kaebama läinud.
Kas klubitöötajatelt eelistate suuremat taluvust ahistamise suhtes? Pakosta: on suur vahe, kas lähed klubisse pidutsema või tööle. Tööandja peab tagama, et töötajaid ei ahistata. Otsepp: turvatöötajad on erandid, aga nt baaritöötajad on turvatud keskkonnas. Täiesti tavalised inimesed, üldiselt saavad hakkama ka. Eesti klubides ja ööelus on olukord päris hea, Eesti naine saab enda kehtestamisega päris hästi hakkama. Ahistamistega seotud kaebusi palju pole. On probleeme, tihti olemasoleva lähisuhte klaarimisega seotud. Tänapäeval muuseas enam ei tantsita koos, kehad ei puutugi enam kokku. 
Liisa Pakosta, võrdõigusvolinik: olen nõus peaaegu kõigiga, kes on rääkinud. Kontekst ongi oluline. Mis on normaalne ööklubis, ei ole sama normaalne kontoris. 
Aleksander Popov, Tehnikaülikooli õiguslektor ja Eesti üks parimaid turvamehi: olen nõus, et olukorrad on erinevad, aga nõustun natuke mõlema poolega. Iga pidu öösel pole täis meeletut ahistamist, samas on olukordi, kus turvatöötajal on keeruline keskenduda ühele asjale, sest tööülesandeid on palju. Turvatöötaja poole võib pöörduda, kui tuntakse ahistamist. Aga ise ei pruugi me seda ära tunda. Oleme ka sekkunud ja on öeldud, et ärge tulge meie vahele. Me ei jookse kohe maha inimesi, üritame ära tunda. Kui on näha, et inimene füüsiliselt tõrjub eemale, siis tuleme appi. Julgen öelda, et ööelu külastamine ei ole põhjus ahistamise ohvriks sattuda. Ei ole halbu olukordi, on halvad inimesed.
Pähklimäe: kui noored mõtlevad, et lähevad diskole, et kuidas nõusolek käib. A kutsub B tantsima, B on nõus. B andis nõusoleku tantsima minna. Siis võetakse iseenesestmõistetavana, et võiks edasi minna. Probleem tekib, sest iga inimene tajub erinevalt. Kui räägime õiglasest seksuaalaktist, siis jah-sõna peab olema tajutaval viisil, mitte, et katsul lihtsalt ta puusa või rinda. 
Albrant: mulle meeldis mõte, et mul on õigus oma keha üle. Ahistamise puhul on suureks probleemiks, et ei respekteerita teise inimese privaattsooni. Kas kõik alkoholitarvitajad hakkavad teisi ahistama. Alkohol on justkui vabandus, mis võtab piire maha. Ei pea välja vabandama inimesi, sest nad on alkoholi tarbinud.
Pulver: alati ei ole võimalik ka lahkuda, siis peavad inimesed taluma. 
Aleksander Pulver, psühholoog: kui tehakse küsitlusi, siis Põhja-Ameerikas räägib iga kümnes, et on seksuaalselt väärkoheldud, rääkimata ahistamisest, mis on ahistamine, seksuaalsed naljad, mis pole soovitud. Põhineb inimese tajul, kas see riivab. Kui mehed interpreteerivad "ei" kui "jaa", siis on raske seda seadustesse panna. Lihtne küsimus, kellele kuulub mu keha. Kui kuulub mulle, on minul õigus otsustada, keda selle juurde lasen. Kohad, kus on kombeks kehaline kontakt, seal tekib rohkem ja rohkem soove, mida ei saa mõista muidu kui seksuaalse huvina. Ahistamist nähakse, sest seal, kus on võim, on justkui õigus ka inimese kehale, siis leitakse, et võin patsutada alluvat, sest mis ta teha saab. Kus on võim, on seksuaalse ahistamise juhtumid, sest sellega väljendatakse positsiooni. 
Maarika Pähklimäe, Naisjuristide Liit: teeme õiglase seksi manifesti. See väga pikk teema, puudutab osaliselt ka seda. Kus on piir? Kus on halb käitumine. Filosoofiline argumentatsioon annab kindla suuna. Suhtlen iga päev inimkaubanduse või pedofiilia ohvritega. Aga kes on kursis, mis toimub ohvrite hingemaailmas? Paljudel toimub isiksuse muutus, kus nad leiavad, et pole enam midagi väärt. Paljud invaliidistuvad. Seadusandja suudab piiritleda, mis on keelatud. Täna arutame, mis pole veel keelatud, aga mis pole võibolla enam õige. 
Raimo Poom: Rõiva kaasusesse jäädakse kinni, aga oleme kirjutanud ka Tartus psühhiaater Lembit Mehilase kaasusest, mis on veel koledam, sest abi otsima läinud inimesed said veel enam haiget. 
Agnes Einman, sotsiaalministeerium: Seksuaalne ahistamine pole siiski kellelegi lubatud. Ka seaduses. Põhiküsimus pole see, millest uudistest lugesime, vaid et seksuaalne ahistamine on levinud ja aktsepteeritud. Naisi ahistatakse eri viisides.
Andrus Kasesalu: Tegu on klubiga, korraliku viinavõtmisega. Kuidas seal ikka käitutakse. Ent mis on lubatud mulle, ei ole lubatud endise peaministriga. Kõige põnevam on, et me ei tea, mis seal juhtus. Urmo Soonvald ütles, et see on jäämäe veepealne osa.
Merle Albrant, jurist: inimesed ei oska seksuaalset ahistamist ära tunda. Anname hinnangut inimeste käitumisele ilma, et oleks infot selle kohta. Ahistamisele viitab, et inimene ei soovi sellist käitumist. See peab olema inimese inimväärikust alandav, solvav. Siis on seksuaalne ahistamine. Piirid on erinevad. Mina nii julge ei oleks, et ütleks, et pole ahistamist ja on tavaline juhtum. Kas ütleme, et see on tavaline, aktsepteeritud käitumisnorm? 
Raivo Otsepp, klubi Hollywood juhataja: kuuldu järgi üsna tavaline juhtum. Ööklubides tantsitakse, kirjelduse järgi ei midagi erilist, tavaline suhtlusvorm.
Raimo Poom: Rõivas on avaliku elu tegelane, ta on näidanud ka oma pereelu avalikult. Kui on midagi taga, peame seda lugu tegema. Kohtusime ohvriga, ka mina kohtusin, rääkisime Taaviga, kõik, mis saime ohvrilt, mis juhtus pärast, see kõik kinnitab, et see leidis aset. Marise versiooni olen kuulnud, aga keegi pole seda avalikult öelnud. Rõivas pole ka seda avalikult öelnud. Poliitik ei astu niisama tagasi.
Maris Järva: Taavi Rõivase suhtes käitud ebaõiglaselt. Pruugiti alkoholi, veedeti õhtuks, see kujunes kahe inimese suhtemänguks. Lõppes nagu lõppes, tean, et kui tants oli läbi, siis Taavi ja Katrin vestlesid rahulikult, seda nähtu. Taavi seisukoht on, et probleem oli selles, et ta valis sõpradega vestlemise  ja hotelli tagasimineku. 
Mis on seksuaalne ahistamine, sellest algab kohe jutt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare