Sõltlaste ühingu LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet tunnistas, et on sõltlasi näinud kõrvalt ning tarvitanud ka ise narkootikume. Õnneks ei ole tal tekkinud isu süstida ja opioide tarvitada. Kalvet leiab, et võitluses fentanüüliga on tegevuste rõhk asetatud valele kohale. "Tegeleme liiga palju jõustamisega, aga tegeleme liiga vähe sõltuvushäiretega inimeste taasühiskonnastamisega ja nende ravivajadustega," sõnas Kalvet. Paljud sõltlased on korduvalt käinud ka vangis ning sealt välja tulles taas samale teele sattunud. Tegemist on peamiselt venekeelse elanikkonnaga.

Mismoodi mõjutab aga sõltlaste käitumist politsei edukas töö narkootikumide müüjate tabamisel? Kalveti sõnul otsib sõltlane endale uue allika, kes on enamasti tundmatu ja ohtlikum. Ta tõi paralleeli, et Eesti politsei tegi 2000. aastal suure töö, kui kaotas heroiini Eesti turult ära. Kuid selle asemel, et suunata sõltlasi tarbimisest välja, suundusid sõltlased fentanüüli poole. Nüüd on Eesti narkoturul karfentanüül. Kalveti sõnul on politsei tööl otsene seos narkosurmadega. "Pärast seda, kui politsei on oma tööd väga hästi teinud, sureb inimesi rohkem," sõnas ta.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre vastas Kalvetile, et surmade tõusu on toonud uued ained: uued müüjad on toonud turule kangemad ained. Tambre sõnul ei aita sõltlast trahvid, vaid talle on abi vaja. "Tänase debati lõpus - ma loodan -, et me jõuame selleni, et tunnistame, et meil on Eestis probleem," sõnas Tambre kokkuvõtteks.

Loe saate kokkuvõtet Delfi blogist!