"SUUD PUHTAKS" BLOGI | Marek Strandberg: Eesti võiks eesistujariigina hetkeks küberküsimused kõrvale jätta ja tegeleda Kataloonia sündmustega

 (121)

"SUUD PUHTAKS" BLOGI | Marek Strandberg: Eesti võiks eesistujariigina hetkeks küberküsimused kõrvale jätta ja tegeleda Kataloonia sündmustega
Kataloonia referendum

Täna õhtul arutati ETV debatisaates "Suud puhtaks" Kataloonia sündmusi. Jõuti ühisele arusaamale, et antud hetkel on vaja leida mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe.

Kataloonia sündmuste kõrvutamine Eesti iseseisvumisega ei ole õige. Küll aga on katalaanidel õigus nõuda autonoomsust. Vabaerakonna ja Kataloonia toetusgrupi liige Artur Talvik möönas, et kõik, mida katalaanid tahtnud on, on et neid tunnustataks eraldi rahvusena ja peetaks lugu nende kultuuriruumist. Temaga nõustus ka Kalev Stoicescu, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse
teadur, kes ütles, et katalaanidele piisanuks ka suuremast autonoomsusest ja sellest, et nad saanuks olla riik riigis.

Enamik saatekülalisi nõustusid, et Hispaania keskvalitsus ei käitunud õiglaselt, kui katalaanide regerendumit vägivaldselt alla surus. David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane ja TTÜ politoloogia õppejõud arvas, et vägivald oli proportsionaalne ja nentis, et raskelt sai vigastada kaks inimest.

Siim Kallas rõhutas, et antud hetkel tuleb leida lahendus, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Marek Strandberg leidis, et Eesti peaks eesistujariigina tegelema rohkem Kataloonia küsimustega. "Eesti ametnikud peaksid vähem tegelema küberküsimustega ja võiks keskenduda hetkel Hispaania sündmustele," sõnas ta.

Iseseisvust ihkav Kataloonia korraldas 1. oktoobril referendumi, et teada saada, kas katalaanid pooldavad Hispaaniast lahku löömist või mitte. Olenemata sellest, et Hispaania keskvalitsus püüdis hääletuse toimumist peatada. Hispaania ametivõimude ja katalaanide vahelises rüseluses sai vigastada ligikaudu 900 inimest. Kataloonia haridusameti teatel said valimisjaoskondadena kasutatud koolid eile purustusi kokku 314 000 euro väärtuses.

Loe veel

Rahvahääletuse tulemusena oli 90 protsenti hääletajatest iseseisvuse poolt.

Eile pidas Kataloonia president Carles Puigdemont kõne kohaliku regionaalparlamendi ees. Puigdemont ütles, et Kataloonia on saanud endale õiguse iseseisvusele 1. oktoobril toimunud referendumi tulemusena ning kutsus kõiki riike ja organisatsioone tunnustama Katalaani vabariiki suveräänse ja iseseisva riigina.

Samuti lisas Puigdemont, et ei soovi senist pingelist olukorda jätkata. "Ma teen ettepaneku peatada iseseisvusdeklaratsiooni kehtivus, et võtta tulevastel nädalatel ette läbirääkimised, ilma milleta ei ole võimalik jõuda kokku lepitud lahenduseni," ütles Puigdemont.

Eesti valitsus on jäänud Kataloonia küsimustes võrdlemisi tagasihoidlikuks. Möödunud nädalal pidas president Kersti Kaljulaid Võru gümnaasiumis ettevõtlusnädala raames kõne ja üks saalisolija palus tal kommenteerida Kataloonia sündmuseid, kus nentis, et patust pole siinkohal puhas kumbki osapool, kuid laitis Hispaania keskvalitsuse otsust referendumi vägivaldset takistamist.

President aga möönab, et Kataloonias toimunud referendum ei olnud Hispaania põhiseaduse järgi seaduslik. "Järelikult me peame tunnistama, et Hispaania keskvalitsusel on õigus öelda, et seda referendumit ei saa toimuda, sest põhiseadus seda ei tunnista," ütleb Kaljulaid.

"Suud puhtaks": Kas Kataloonial on õigus Hispaaniast lahku lüüa?
Saade on lõppenud!
Siim Kallas, endine Euroopa komisjoni asepresident: asi ei või minna vägivallani, tuleks leida kõiki pooli rahuldava kokkulepe.
David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane (TTÜ politoloogia õppejõud): hetkel ei saa dialoogi tekitada, sest Kataloonia presidendi sõnul on kaks võimalust: iseseisvus või iseseisvus. Leian, et ametivõimude käitumine on proportsionaalne. Kannatanuid oli vaid kaks ja kui rikuti seadust, siis politsei pidi ka sellele reageerima.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: ainuke lahendus on tekitada dialoog!
https://twitter.com/stenhansvihmar/status/918203394963181568
Marek Strandberg, Eesti poliitik: me ütleme, et Kataloonia tegevus on vastuolus Hispaania põhiseadusega, aga meie, eestlased, peaksime ütlema: stopp! ja tegelema sellega, mis on paigast ära. Ehk siis miks peksti Kataloonia tänavatel inimesi? Eesti ametnikud peaksid vähem tegelema küberküsimustega ja võiks keskenduda hetkel Hispaania sündmustele.
Eiki Berg, TÜ rahvusvaheliste suhete professor: Kui kasutatakse jõudu, siis vastatakse sellele ka jõuga. Asi võib väga karmiks minna. Arvan, et Eesti kui eesistujamaa võiks viidata läbirääkimistele.
Te olete Hispaania jõukaim osa, kas asi on tõesti rahas?Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: Asi ei ole ainult majanduslik, kuid majanduslik aspekt on oluline.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: Meil ei ole dialoogi, ei ole arutelu. Ma arvan, et paljud katalaanid ootavad head lahendust ja see ei pruugi isegi olla täielik iseseisvus.
Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur: Euroopa Liidus ei peaks autonoomsuse pärast sõdima, vaid kasutama peaks tsiviliseeritud võtteid. 
Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees: Hispaania on täna jõudnud tõsise põhiseadusliku kriisi läveni. Hispaania on demokraatlik riik ja oluline on tekitada diskussioon, ainult see võib viia tulemusteni.See demokraatlik süsteem, mis on taganud ka Eesti stabiilsuse ja julgeoleku, et see püsiks. Kataloonia olukord on võimalik lahendada samadele alustele tuginedes.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: oleme juba kümme aastat autonoomsust tahtnud, aga riik pole meid kuulda võtnud. On kaks võimalust: teeme referendumi või tuleb mängu rahvusvaheline vahendaja. Referendumit ei lubatud, loodame siis, et tuleb vahendaja.
David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane (TTÜ politoloogia õppejõud): me elame demokraatlikus riigis ja seetõttu ei saa ma katalaanide käitumist õigeks mõista. Iseseisvus pole enamike katalaanide soov!
https://twitter.com/karikas/status/918199083784900609
Aleksander Laane (Eestimaa Rohelised): meie toetame iga Kataloonia otsust!
Artur Talvik, riigikogu liige (Vabaerakond): Katalaanid tahtsid rohkem otsustusõigust. Näiteks David Cameron käis mööda Euroopa Liidu liikmesriike oma kümne punktiga ja tõi välja, et näiteks nemad ei taha inimeste integreerumist. Selle tulemus oli muidugi Brexit, aga nad tahtsid, et otsustusõigus jääks neile. Ja seda tahavad ka katalaanid, et otsustamine ei läheks kuskile kaugemale.
https://twitter.com/ArnoJaago/status/918197864572047362
https://twitter.com/Lifetimelill/status/918197590226849793
Artur Talvik, riigikogu liige (Vabaerakond): sotsid räägivad inimõigustest uhkusega, aga kui tekib koht, et välisminister Mikser võiks seista teiste riikide kodanike õiguste eest, siis ta on lihtsalt vait. Selline käitumine on silmakirjalik.
Kas Teie takistaksite näiteks Setumaa referendumit?Barbi Pilvre, riigikogu väliskomisjoni liige (SDE): Praegu ei ole jurdiilist raamistikku, kus see saaks toimuda, aga alati võiks läbirääkimisi pidada. Vestlus katalaanide iseseisvumise üle on igati õigustatud, kui nad seda soovivad.
Milliseid erisusi näete Kataloonia ja Krimmi referendumeid võrreldes?Mihhail Korb, riigikogu väliskomisjoni liige, (Keskerakond): Kõigil on ju õigus oma arvamust avaldada. Inimesed tulid kokku ja avaldasid oma meelt.
Eiki Berg, TÜ rahvusvaheliste suhete professor: Eesti iseseisvumine oli õnnelike juhuste kokkusattumus. Poliitiline seis soodustas seda.
https://twitter.com/LiinaLillevali/status/918193267891757058
Eerik-Niiles Kross, riigikogu väliskomisjoni liige (Reformierakond): Kataloonia sündmuste valguses võiks ju ka Venemaa praegu püstitada teesi, et Eesti lahkumine Nõukogude Liidust oli ebaseaduslik!
Eerik-Niiles Kross, riigikogu väliskomisjoni liige (Reformierakond): Meie, eestlaste, olemasolu tugineb enesemääramisõigusel. Küsimus on: kas katalaanid on rahvas, enesemääramise mõttes, või ei ole? Ja selle vastuse peavad nad ikkagi omakeskis leidma. 
Marek Strandberg, Eesti poliitik: arvan, et Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja, oleks võinud Kataloonia sündmusi kommenteerides veidi loomingulisema seisukoha võtta. Aga meil hakkasid kõik ametnikud näpuga Hispaania põhiseaduses järge ajama.
https://twitter.com/JaakVackermann/status/918190088202473472
Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur: kivisse raiutud polnud ei Hispaania põhiseadus ega ka Kataloonia autonoomsuse statuut. Ma arvan, et poliitikud viisid teadlikult ise olukorra sinnamaale, kus ta praegu on.
Eiki Berg, TÜ rahvusvaheliste suhete professor: mulle tundub, vähemalt sellele toetudes, mida BBC eile vahendas, et Hispaania keskvalitsus on avatud diskussioonile ja vaadataks üle ka põhiseadus. 
Artur Talvik, riigikogu liige (Vabaerakond): Katalaanid tahavad autonoomiat Hispaania sees. Nad tahtsid, et neid nimetataks rahvuseks!
Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees: Hispaania põhiseaduse kohaselt katalaanidel eraldumisõigust ei ole. 1978. aastal oli 91 protsenti Kataloonia elanikest nõus, et nad kuuluvad Hispaania koosseisu.
Mida tähendaks Hispaania jaoks, kui Eesti toetaks Kataloonia iseseisvust?David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane (TTÜ politoloogia õppejõud): ma arvan, et Eesti ei toeta mitte kunagi Katalooniat. Kogu Euroopa toetab siin Hispaaniat.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: oluline on ka see, mida mõeldakse või öeldakse väljaspool Katalooniat. Seega leian, et oluline on ka Euroopa vahendus antud situatsioonis.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: Hispaania valitsus võiks meid rohkem kuulata, aga rõhutakse ainult seadustele! Arendagem diskussiooni.
David Ramiro Troitiño, Eestis elav hispaanlane (TTÜ politoloogia õppejõud): ma arvan, et Kataloonia ei peaks olema eraldi riik. Kui suurem osa inimesi seda tahab, siis me ei saa seda keelata. Küll aga ütlen, et Hispaania on riik, Kataloonia mitte.
Carles Federico Arnabat, Eestis elav katalaan: on kaks põhjust: me tunneme, et katalaanidel on oma identiteet. Teine põhjus on majanduslikum, keskvalitsus on astunud üle meie palvetest saada maksudest rohkem raha. Riik pole meid kuulanud ja on Kataloonia elanikke lihtsalt ignoreerinud.
Saade jätkub kell 21.40!
Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur: Katalaanid tahavad suuremat autonoomiat. Olla riik riigis.
Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur: Enesemääramisõigus katalaanidel on, kuid see ei tähenda seda, et tuleb end eraldi riigiks kuulutada.
Artur Talvik, riigikogu liige (Vabaerakond): Katalaanid tahavad vaid seda, et neid nimetataks eraldi rahvaks, oma kultuuriruumi ja keelega.
President Kaljulaid Kataloonia sündmustest:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-kataloonia-sundmustest-patust-pole-puhas-kumbki-pool?id=79703904
Kataloonia ajalooline taust:http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/graafik-kataloonia-karl-suure-aegadest-tanapaevani-milline-on-selle-maa-lugu?id=79700870
Paar päeva enne referendumit tulid katalaanid tänavatele, et avaldada poolehoidu iseseisvumiskatsele:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/foto-ja-video-tuhanded-katalaanid-avaldasid-iseseisvusreferendumi-eel-sellele-toetust?id=79683786
Kataloonia on ka varem püüdnud iseseisvust saavutada:http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/hispaaniale-alistatud-kataloonia-teeb-viienda-katse-iseseisvaks-riigiks-saada?id=79590922
Referendumi eel pakkusid katalaanid Hispaania keskvalitsusele astuda dialoogi, et ära hoida poliitilist kriisi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/katalaanid-tegid-referendumi-eel-hispaania-keskvalitsusele-ettepaneku-astuda-dialoogi?id=79523898

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare