"SUUD PUHTAKS" BLOGI | Autokooli juht Indrek Madar: mees, kes on võtnud pitsi viina, ei ole sama mees, kes ta oli enne

 (114)

Joobes juhtimine
Foto on illustreeriv.Foto: Anni Õnneleid

Eesti liikluses on igapäevaselt tuhandeid purjus juhte. Saade "Suud puhtaks" võttis probleemi luubi alla ja püüdis arutelu käigus vastata küsimustele, kas ja kuidas oleks kaine liiklus võimalik ning miks on liikluses iga päev tuhandeid purjus juhte?

Vandeadvokaat Indrek Sirk leidis, et mõnikord jäädakse inimeste karistamisega hiljaks, mistõttu juhid istuvad purjus peaga rooli. "Karistustega anname esialgu liiga palju andeks. Inimene läheb järsku ootamatult pikalt vangi."

Ta selgitas, et kuni poolteist promilli joobes olnud isikud saavad igal juhul karistada, aga kriminaalkaristustega jääb inimestel sageli mulje, et nad polegi karistada saanud. Tingimisi karistus ei anna inimestele signaali, et nad oleksid karistada saanud, rääkis Sirk.

Riigiprokuratuuri haldusosakonna arendusnõuniku Jako Salla sõnul ei pruugi mõned inimesed süsteemile sellepärast alluda, et paljudes teistes riikides on lubatud joobe piirmäär teine kui Eestis.

Ta lisas, et kui inimeste igapäevakogemus on selline, et temaga midagi juhtu, siis nad lähtuvad pigem sellest, kui teaduslikust teadmisest.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnas, et juhid istuvad alkoholi tarvitanuna rooli, kuna seda ei taunita. "Ühiskond tolereerib seda. Välja arvatud kriminaalses joobes rooli istumist."

OÜ Autosõit juhataja Indrek Madari arvates ei alga joobes juhtimine rooli istumisest. See on tema sõnutsi planeeritud juba kuu aega varem, kui selgub peo tähtaeg ja võetakse vastu otsus peole autoga minna. Seda tuleks aga kuidagi ennetada.

Loe veel

Seotud lood:

"Mees, kes on võtnud pitsi viina, et ole see mees, kes ta oli enne pitsi võtmist," lisas Madar.

Saates kõlanud olulised mõtteid saab lugeda blogist:

"Suud puhtaks": Miks on liikluses iga päev tuhandeid purjus autojuhte?
Saade on lõppenud!
Indrek Sirk: Milleks meile üldse seda alkoholi vaja on?
Andres Lehtmets: Ravisüsteem suudab aidata neid, kel on motivatsioon ravi saada. Nendega peab ka tegelema. Lähedased ja töökeskkond on olulised. Sotsiaalmeedia ja eliidi eeskuju on teedrajav. Ühte võluvitsa ei ole, aga me peame tegelema kõikide suundadega. Viimaste aastatega on asi paremaks läinud.
Ametnikud võivad teha igasuguseid võimlemisharjutusi ja teadlased teste, aga lähedaste roll on kõige suurem. Sekku!
https://twitter.com/kergetoo/status/913129727535321090
Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard: Üks asi, mida Euroopas kasutatakse, on ka vastutuse jagamine töötaja ja tööandja vahel. See kaasab oluliselt suurema hulga inimesi, kui meie lähikondlased. Kui juhtub, et töötaja põhjustab tööandja sõidukiga purjus peaga õnnetuse, saab ka ettevõtja, kes pole midagi ette võtnud, karistada.
Einar Hillep: Seadus, mis 1. novembril jõustub, siis me ei räägi ainult karistuste karmistamisest. Tähelepanu väärib ka kampaania, mis aitaks muuta hoiakuid muuta.
https://twitter.com/JaanUhte/status/913128704192253953
https://twitter.com/AndresAarelaid/status/913128467801231361
https://twitter.com/JaanUhte/status/913128222983966720
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk: Meie toetaksime ideed paigaldada autodesse alkolukk. 90 protsenti juhtidest on mõjutatavad karistustest ja ennetustööst.
https://twitter.com/ArnoJaago/status/913127486233481217
Taksojuht Lembit Poolak: Mulle meeldib maanteeameti ennetus "Sõida kaine peaga". Ma arvan, et karistus peaks järgnema koheselt. Efekt tuleb, kui istud korra kinni. Kui sul on meditsiiniline probleem, siis tuleb suunata nad sinna.
Martin Kukk: Peaksime suunama oma tähelepanu ennetustööle. Kui noored teadvustavad, kui suure kahju nad peavad ka rahaliselt katma, siis ehk muudab see midagi.
https://twitter.com/kergetoo/status/913126320409923585
https://twitter.com/TiitHallas/status/913126192038936578
Anneli Sammel: TAI on käivitanud ka kaks teenust perearstidele. Oleme koolitanud 500 tervishoiutöötajat, kes on õppinud läbi viima küsitlust. Inimestega tegeletakse süsteemselt.
https://twitter.com/kergetoo/status/913126014968049665
https://twitter.com/vilu_andres/status/913125434723840001
Le Vallikivi: Esmatasandi tervishoiu kaasamise juures oleme suure sammu edasi teinud. Tervisetõendi juures peavad inimesed täitma ka lahtri, kus küsitakse tema alkoholi tarbimise harjumuste kohta. Inimesed täidavad seda päris ausalt, tegelikult inimesed tahavad, et keegi nende käest küsiks. Kui me näeme seal suuri ja väga suuri probleemi, teame, kuidas meie ise toimetada saame või kuhu inimene edasi saata, kui me ise hakkama ei saa. Me saame inimeselt küsida, kas ta on valmis probleemiga tegelema.
Tiia Pertel: Riskihinnang saab olema abivahend, kuidas inimesi mõjutada.
https://twitter.com/KJoala/status/913124948205502465
Triinu Täht: Selle probleemiga tegelemine on sotsiaalministeeriumis töös.
Rohkem struktueeritud ja korraldatud ravisüsteemi ehitame alles üles. Meil on eeskätt inimeste puudus, mitte niivõrd muu ressursi puudus. Praeguse süsteemi järgi, kui inimene pöördub arsti juurde, siis ei saa ta autojuhilubade jaoks vajalikku tervisetõendit
Indrek Madar: Kui me räägime esimesel korral jala ukse vahele saamisest, siis see on tagajärjega tegelemine. Meil oleks vaja leida võimalus, kuidas need inimesed varem tabada, kes võiksid minna joobes peaga rooli.
Tüllinen: Tuleb saada jalg ukse vahele juba esimesel korral, kuna põhjused on tihti meditsiinilised.
https://twitter.com/graafik/status/913122950055940097
Krister Tüllinen: Oleme aasta aega vedanud projekti, kus oleme pakkunud joobes juhtidele võimalust, et karistuse asemel nad pöörduvad meditsiiniasutusse, kus nad teevad kindlaks, kas neil on meditsiiniline häire. Tulemus on see, et 120st inimesest 3/4 on hinnatud ravivajajateks.
Kalmer Tikerpe: Neid, kes on korduvalt kriminaalses joobes vahele jäänud, on 50-60.
https://twitter.com/pspectr7/status/913122578117558273
https://twitter.com/kopKaffe/status/913122739409555456
Indrek Sirk: Šokivangistusega murtakse lahtisest uksest sisse. Kaks kolmandikku kriminaalses joobes tabatud juhtidest veedavad paar ööd arestimajas.
https://twitter.com/kergetoo/status/913122275049840641
https://twitter.com/JaanUhte/status/913121602874806272
Andres Lehtmets: Alkoholism on haigus. Joobes juhtimine võiks olla sümptom, aga seda ei võiks absolutiseerida. Mul on patsiente, kes ei astu kunagi joobes peaga rooli. Karistusega me psüühikaprobleeme ei ravi.
https://twitter.com/MariaMurakas/status/913121370816548864
Alan Rüütel: Kui me karistust kohtult küsime, siis me kaalume kõiki alternatiive. Meie eesmärk prokuratuuris ei ole inimesi vangi saata.
Krister Tüllinen: Šokivangistus on üks asi, mis muutub. See hakkab tabama kriminaalses joobes tabatud juhte, kes on varem pannud toime samaliigilise kuriteo. Veel olulisem on see, et me loome võimaluse rakendada elektroonilist alkoholijoobe kontrolli. Lühiajalist vangistust saab asendada elektroonilise järelevalvega. Oleme koos prokuratuuriga rakendamas võimalust, et esmakordsed joobes juhid saavad võimaluse tingimuslikuks karistuse kustutamiseks.
Saade jätkub aruteluga karistuste üle.
https://twitter.com/JaakVackermann/status/913119727614152704
Rasmus Lahtvee: Ühelt poolt teeme ennetustööd, aga teiselt poolt näitab reklaam, kui popp see on.
Marek Ranne: Kogukonnal on kohustus sekkuda. Kurvad sündmused jääksid olemata, kui sõbrad julgeksid sekkuda. Oma isikliku eeskuju ja autoriteediga saaksime õnnetusi ära hoida.
https://twitter.com/kergetoo/status/913118511635009536
https://twitter.com/KJoala/status/913118886589026304
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo: Sünnist surmani saadab meid Onu Alko, nt lastešampused.
Tiia Pertel: Kogukond saab olla abiks, et joobes peaga rooli istumise otsust ei sünniks. Oluline on ennetusega alustada varem kui siis, kui inimesed on täiskasvanud. Küsimus on, kuidas me ühiskonnas neid teemasid käsitleme, mõjutab ka noorte hoiakuid ja suhtumist. Viimase uuringu kohaselt selgus, et 15-16-aastaste noorte seas on 13 protsenti poistest joobes peaga mootorsõidukit juhtinud. Oluline on töö nendega, kes on jäänud vahele, aga ka varasem ennetus.
https://twitter.com/vilu_andres/status/913117931407642624
Madar: Mees, kes on võtnud pitsi viina, et ole see mees, kes ta oli enne pitsi võtmist.
OÜ Autosõit juhataja Indrek Madar: Joobes juhtimine ei alga rooli istumisest. See on planeeritud juba kuu aega varem, kui selgub peo tähtaeg ja võetakse vastu otsus peole autoga minna.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe: Ka meil on 0,2 promilli lubatud. Miks juhid istuvad joobes peaga rooli? Ühiskond tolereerib seda, välja arvatud kriminaalses joobes rooli istumine.
Sirle Loigo: Paljudes riikides on ka see praktika, et kui sa satud liiklusõnnetusse, siis on nulltolerants. Ehk see on sinu risk.
Gunnar Meinhard: Erinevad Euroopa riigid püüavad tuua promillimäära allapoole. Üks hea näide, kuidas püütakse Saksamaal joobes juhtimisega tegeda. Saksamaal on joobes juhtimine karistatud alates 0,3 promillist.
Meelis Telliskivi: tegelikult on olukord selline, 0,5 kehtiv Euroopas tavajuhtidele. Kui räägime professionaalidest ja algajatest, siis neil on nulltolerants.
https://twitter.com/vilu_andres/status/913116338360594432
Jako Salla: Ei soovi seda debatti avada, aga me peame mõistma, kuidas inimesed mõtlevad.
https://twitter.com/meelistrepp/status/913114874372329472
https://twitter.com/KJoala/status/913114673767165953
Jako Salla: Mõned inimesed ei pruugi süsteemile sellepärast alluda, et teistes riikides on lubatud joobe piirmäär teine kui mujal Euroopas. Kui inimeste igapäevakogemus on selline, et temaga midagi juhtu, siis nad lähtuvad pigem sellest, kui teaduslikust teadmisest.
Vandeadvokaat Indrek Sirk: Mõnikord jääme karistustega hiljaks. Karistustega anname esialgu liiga palju andeks. Inimene läheb ootamatult pikalt vangi. Kuni poolteist promilli joobes olnud isikud saavad igal juhul karistada. Kriminaalkaristustega jääb inimestel sageli mulje, et nad polegi karistada saanud. Tingimisi karistus ei anna inimestele signaali, et nad oleksid karistada saanud. Aga siiski karistamine on tagajärg.
Anneli Sammuli: Inimesed ei hinda joovet piisavalt ohtlikuks. Neile mõjub oht vahele jääda. Sel hetkel, kui sa oled esimese pitsi või klaasi teinud, on juba kontroll ka väiksem.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo: 4900 juhti on sel aastal tabanud roolist. Neist 1000 on n-ö saunaõllega tabatud, ülejäänud on tabatud kriminaalses joobes.
Andres Lehtmets: Pits viina läheb samasse kategooriasse, aga see on tohutult individuaalne - see ei tähenda, et te oleks nelja tunniga kaine.
Andres Lehtmets: 2 või 3 õlut on suur kogus. Kui üks keskmine mees joob ära keskmise õlle, siis selle organismist väljumiseks kulub neli tundi. Alkohol ähmastab inimese kriitikavõimet.
https://twitter.com/KrissJaakson/status/913113595768172544
Maanteameti direktori asetäitja Meelis Telliskivi: Kui vaadata vanuseklassi, siis täiskasvanute seas ligi pooled inimesed arvavad, et joobes peaga rooli istumine pole ohtlik, noorte seas on see protsent 20. Inimesed ei adu, et alkohol mõjutab inimest.
Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard: Rehabilitatsiooniprogrammi jõuavad erineva määraga vahele jäänud inimesed, aga neil kõigil on üks probleem - nad pole aru saanud, kui kaua alkohol organismist välja läheb. Need, kellel on motivatsioon, saavad sellest pärast programmi aru saama. Aga on ka selliseid inimesi, kes jäävad endale lõpuni kindlaks.
https://twitter.com/UVaino/status/913092137960591362
https://twitter.com/marekplus/status/913102050610892800
https://twitter.com/kalmertikerpe/status/913110313779830789
https://twitter.com/kkrahv/status/913110898864119808
2016. aastal juhtus 163 kannatanutega õnnetust. Joobes juhtide süül hukkus 7 inimest ehk kümnendik. Politsei kontrollis juhte 863 000 korda, joobes juhte tabati üle 7300, mida oli rohkem kui 500 võrra vähem, kui 2015. aastal. Liikluses on aastas 28 000-55 000 joobes juhti. Joobes juhte on umbes 10 protsenti kõigist juhtidest.
Tallinna linnatranspordi juhatuse esimees Enno Tamm: Me oleme tööandjaks 1200le ühistranspordivahendi juhile. Igal hommikul puhuvad kõik meie juhid alkomeetrisse. Kontrolli teostavad meditsiinise väljaõppe saanud inimesed. Tänaseks on olukord, et keskmiselt 1,3 juhti kuus tuleb jääknähtudega tööle. Kui jooksva kalendriaasta jooksul on juht kahel korral vahele jäänud, jääb ta tööst ilma.
Saade algas!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-sirk-justiitsministrile-inimesi-ravivad-arstid-tervishoiuasutustes-mitte-valvurid-kinnipidamisasutuses?id=77155180
Ehkki joobes juhtimist peetakse tõsiseks probleemiks, on teadlikus alkoholi mõjust juhtide seas väike. Pole enneolematu ka olukord, kus roolis istuv juht enda teadmata joobununa sõidukit juhib. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maanteeamet-juhtide-teadlikkus-alkoholi-mojust-on-paradoksaalselt-madal?id=78480059
Enne saate algust tasub meenutada, mida on joobes juhtimise kohta öelnud PPA peadirektor Elmar Vaher. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-elmar-vaher-eesti-terrorist-on-roolijoodik?id=78645394
121 990€
Tallinn, Korter
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
243 000€
Tallinn, Majaosa
275 000€
Tallinn, Korter
165 000€
Tallinn, Korter
185 000€
Rae vald, Majaosa
168 000€
Tallinn, Korter
65 000€
Tallinn, Korter
161 500€
Tallinn, Korter
93 900€
Tallinn, Korter

129 990€
Tallinn, Korter
102 990€
Tallinn, Korter
98 990€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare