“Urmas Ott suri täna,” ütles Delfile TÜ kliinikumi pressiesindaja.

Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955. aastal. Ott alustas Eesti Televisioonis oma kuulsaid vestlussaateid 1986. aastal. Oti hittsaated on näiteks “Carte blanche” (1992-1998) ja “Teletutvus”.

Oti kuulsus vestlussaadete juhtimisel ulatus Eestist väljaspoole, sest ta oli mitme populaarse saatesarja juht ka Venemaal.

Enne kuulsuse toonud autorisaateid töötas Ott ka Eesti Raadios ning televisioonis diktorina.

2001. aastal enne presidendivalimisi tegi Ott saatega “Seitse päeva augustis” lühikese etteaste TV1 kanalil. Pirita tee stuudios küsitles ta nädala jooksul iga päev üht kandidaati.

Aasta 2003 augustis naasis vahepeal teletööst eemal olnud Urmas Ott teleekraanile iganädalase saatega “Augustivalgus”, mille kordusi näitas ETV ka tänavu augustis.

Seejärel tegi ka Kanal 2-le jutusaadet “Happy Hour”.

Viimati intervjueeris Urmas Ott oma külalisi Raadio 4-s.

Urmas Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Sama kirjastuse nime all on tulnud välja kõik tema raamatud: “Playback” (1994), “Carte Blanche” (1995), “Encore! Neeme Järvi” (2001), isikuraamat Erika Salumäest “Surplace” (2002), isikuraamat Vardo Rumessenist “En face” (2002) ning “Asmerid. Topeltpeeglis” (2007).

2008. aastal pälvis Urmas Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, vaieldamatu arvamusliider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja.