Suri staažikas moekunstnik
Tallinnas sündinud ja E. Lenderi eraprogümnaasiumi lõpetanud Saima Loik jätkas haridusteed Tallinna kujutava ja rakenduskunsti koolis ning lõpetas 1948 Tallinna riikliku tarbekunsti instituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia). Ligi nelikümmend aastat (1948-1987, dotsent alates 1973) töötas Saima Loik sama kõrgkooli tekstiili- ja kostüümikateedri erialaõppejõuna. Loominguliselt aktiivse kunstniku panus Eesti moeloojate ja käsitöömeistrite suunamisel on märkimisväärne. Aastal 1956 arvati ta Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonda.
Tehes kaastööd nii kunstitoodete kombinaadile kui ka Tallinna Moemajale, moe- ja käsitööalbumitele ning –ajakirjale Nõukogude Naine, esines Saima Loik loominguga akvarelli- ja tarbekunstinäitustel ning moeetendustel, kavandas arvukalt silmkoeesemeid, kujundas esinemiskostüüme ning suunas rahvarõivaste kandmist rahvapidustustel. Muuhulgas valmisid illustratsioonid sellistele väljaannetele nagu Tänapäeva kostüüme rahvuslikel ainetel (Tallinn, 1955) ja Eesti rahvarõivad (Tallinn, 1968). Kuna eriliselt südamelähedane oli kunstnikule just etnograafiline aines ning tikandi- ja kangamustrite loomine, sai Saima Loigust üks Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu (algse nimetusega Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts) taastamise initsiaatoreid. Kauaaegsele tegevkunstnikule ja õppejõule on määratud auliikme staatus teenete eest Eesti Naiskäsitööõpetajate Seltsi Aita töö edendamisel, 2004. aastal omistati talle elutööpreemia rahvuslike käsitöötraditsioonide alalhoidmise eest.
Vaatamata kõrgele vanusele oli lahkunu üks tegusamaid ja hõivatumaid erialaspetsialiste Eestis. Mitmete seltside auliikmena käsitööringe ja siidimaalikursust, mh ka Kadrioru Vanurite Eneseabi Keskuse akvarelliringi juhendanud Saima Loigu loomingunäiteid võis silmitseda Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kevadises väljapanekus Käpikud ja sõrmikud ning Rotermanni Kvartalis avatud moeeriala vilistlaste õppetööde näitusel. Erinevalt paljudest teistest kolleegidest huvitus ta ka nooremate põlvkondade erialastest ettevõtmistest. Ühes aastatetaguses intervjuus nentis staažikas tegevkunstnik, et “…meil on nii loominguline seltskond ümberringi – äriinimestel ei ole selliseid huvisid –, et ega uimaseks ei saagi jääda. Pead tasemel olema”.
