In memoriam Ellen Polli
7. III 1927 - 28. X 2011

Oktoobri lõpul kustus maalikunstnik Ellen Polli elutee, ajalikust elust lahkumise hetk on mäletamise algus. Ellen Polli oli sidemees, tema lahkumisega 28. oktoobril hakkab Pallase kui maalikooli küünlaleek veelgi enam võbisema, kirjutavad kunstnike liidud.

1951. aastal lõpetas 24. aastane Ellen Polli Tartu kõrgema kunstikooli Pallas, Johannes Võerahansu meistriklassi maalijana. Ellen Polli kasvatas samas koolis 25 aastat järeltulevat loomingulist sugupõlve Eestile. Õbluke, kuid energiline naine innustas julgusele austama eelneva põlvkonna mõtteviisi, arendama eesti rahvuslikku pärandit ja toetuma Euroopa kultuurile, mida olid temas viljastanud eestiaegsed Pallase vaimsusega õppejõud. Talle oli antud ka õnn näha Eestit taas vabana.

Ellen Polli kui kunstniku tugevam külg on olnud portreemaal. Ta on maalinud oma aja tuntumaid kultuuritegelasi nagu Voldemar Panso, Jüri Järvet, Gustav Ernesaks, Artur Rinne ja Katrin Välbe. Kunstnikule antud küpse loomingu eluperiood jäi küll okupatsiooni aega, mis ei soosinud vaba mõtlemist – sellest hoolimata on ta maalinud ja tulevastele põlvedele talletanud rea tähenduslike pealkirjadega maalikompositsioone – „Vaimuhaiglas“­­,(19..) „Eesti neiu päikeseloojangus“(19..), „Setu naised“(19..) ja „Lauljad“(19..).

1960. aastatel valmisid Pollil Kesk-Aasia reisi muljete põhjal mitmed kompositsioonid Taškendi turult ja Hiiva linnast, kunstniku hilisemat loomeperioodi iseloomustavad geomeetrilised abstraktsioonid. Kogu elu paelus teda sünnilinn Tartu ja Lõuna-Eesti lummavad maastikud, tundliku koloristina ei saanud ta loobuda lillemaalidest. „Pallase“ kooli nostalgilist meeleolu kannavad ka Polli maalitud natüürmordid.

Kunstniku viimane, juubelinäitus, toimus Indigo galeriis Tallinnas 2007. aastal. Rohkearvuliste õpilaste ja maalikunsti süva-austajate ridades elab jätkuvalt mälestus Ellen Pollist kui tagasihoidliku loomuga kunstnikust.