Suri kunstnik Kaljo Põllu
Lisaks silmapaistvale visuaalsele loomingule oli Kaljo Põllu aastakümneid pühendunud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle. Kaljo Põllu oli Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse auliige, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ning Jyväskylä Ülikooli audoktor ja Soome Kalevala Seltsi välisliige, teatasid loomeühendused.
1975. ja 1985. aastal omistati Kaljo Põllule Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. 1995. aastal pälvis ta Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna, kaks aastat hiljem Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2007. aastal Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna.
Kaljo Põllu sündis 1934.a. Hiiumaal. Õppis aastast 1949 Haapsalu Pedagoogilises Koolis, lõpetas selle 1953 ja jätkas a-ni 1954 õpinguid Tartu Muusikakoolis koorijuhtimise erialal. Aastast1956 õppis ERKI-s, lõpetas selle 1962 klaasehistöö erialal.
Kaljo Põllu on silmapaistvamaid meistreid Eesti 20.saj. kunstis ja kunstiuuenduste eestvedajaid 1960ndail aastail. Tuntud graafik on viljelenud ka maalikunsti ning loonud assamblaaže, ruumilisi objekte ja kineetilist kunsti
Kaljo Põllu on olnud mitmetahuline kunstnikuisiksus. Tema loomingusse mahub võimas, arhetüüpse kujundikasutusega metsotinto periood graafikas 1960ndatel ja 1970ndatel, eksperimendid op- ja popkunsti juurutamisega Eestis (Visarite periood Tartus) ning pikaajaline tegevus etnograafilise ja hõimukunsti uurija ja populariseerijana. Kaljo Põllu on juhatanud Tartu Ülikooli kunstikabinetti ja Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioone.
Tallinna Kunstihoonesse suveks kavandatud ulatuslik väljapanek kujuneb nüüd osaliselt retrospektiivseks mälestusnäituseks. Sel aastal on ilmumas ka hiljuti valminud käsikiri põhjaliku ülevaatega esiajaloolisest kunstist.
Ühendades loome- ja teadustöö on Kaljo Põllu jätnud sügava jälje meie rahvuskultuuri.
